Läti ja Vene piirile on tekkinud kuni 1000 veoautost koosnevad järjekorrad,
mis annab alust oletada, et siit kadunud transiit läks meie lõunanaabrite
juurde.
Sellist vaatenurka toetab transiidikonsultant Raivo Vare, kinnitades, et veosed läksid Eestist Riiga, Peterburi, Võssotskisse, Murmanskisse, Kaliningradi ja Ventspilsi. Vare hinnangul Läti transiidimaht kasvab. „Võrreldes möödunud aastaga kuni 10%, kohati ka rohkem,“ ütles ta Dv.ee-le antud online-intervjuus.
Tõsi, lätlased pole Varega päris nõus. Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni marketingidirektor Galina Molotškova on veendunud, et Läti transiidimahud kasvavad mitte Eesti sündmuste, vaid kohalike olude paranemise tõttu. „Meie hinnangul mõjutasid Eesti sündmused Läti transiiti üsna vähe. Kohalikud sündmused avaldavad sellele palju suuremat mõju. Varsti on näha, et transiitveod suurenesid ka Soomes, Murmanski ja Arhangelski sadamates,“ märkis Molotškova.
LDz Cargo, endise Läti Raudtee juht Erik Šmuksts nõustus Molotškova väidetega. „Eestlastel ei tasu muretseda. Nende transiit ei läinud mitte Lätti, vaid Leetu ja Soome,“ ütles ta.
Galina Molotškova selgitas, et kuni 1000 veoautost koosnevaid järjekordi tekitavad Vene-Läti piirile halvas seisus teed ning viletsa läbilaskevõimega piiripunktid. „Nagu teada, ei võta Eesti, Läti ega Leedu veoautodelt maksu. Just sellepärast meelitavadki need maad rahvusvahelisi autovedajaid,“ rääkis ta.
Balti Transpordi ja Logistika Assotsiatsiooni andmetel veetakse Läti raudteed pidi varasemast rohkem naftatooteid. Tänavu augustis kasvas naftatoodete vedu mullusega võrreldes 26,1%.
Seotud lood
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas
Klaas ütles täna pärastlõunal oma Moskva visiidi käigus raadiojaamale Ehho
Moskvõ otse-eetris antud intervjuus, et Eesti majandussuhted Venemaaga on
normaliseerumas.
Majandusministeeriumi abiminister
Siim-Valmar Kiisler ütles tänasel Muuga arenguseminaril, et aprillisündmused
mõjutasid transiiti katastroofiliselt.
Fakti Transiidikeskus ASi
müügiläbirääkimiste kohta pole veel ametlikult teatavaks tehtud, kuid
läbirääkimised algasid juba kevadel.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.