Antarktika kohal laiuv osooniauk on
võrreldes mulluse rekordsuurusega tänavu 30 protsenti väiksem.
Euroopa kosmoseagentuuri satelliidi Envisat poolt tehtud mõõtmiste järgi oli tänavune osoonikadu 27,7 miljonit tonni, see on tunduvalt langenud võrreldes mullusega, mil kadu oli 40 miljonit tonni.
Osoonikadu arvutatakse osooniaugu suuruse ja sügavuse mõõtmisandmete põhjal. Praegu on osooniaugu suurus umbes sama suur nagu Põhja-Ameerika. Osooniauguks loetakse osoonikihti, kus osooni on vähem kui 220 Dobsoni ühikut. Kõige osoonivaesemas kihis mõõdeti 120 Dobsoni ühikut.
Teadlaste sõnul seletub tänavune väiksem osooniauk nii temperatuuri kui atmosfääridünaamika varieeruvusega ning siit ei tasu otsida pikaajalisi trende.
„Kuigi auk on tavalisest väiksem, ei saa veel öelda, et osoonikiht on taastumas,” ütles Hollandi kuningliku meteoroloogiainstituudi vanemteadur Ronald van der A. „Tänavune auk asus vähem lõunapooluse kohal, seega segunesid kihid rohkem soojema õhuga. Osoonikihi vähenemiseks on vaja temperatuuri, mis oleks alla 78 kraadi Celsiust."
Seotud lood
Möödunud nädalal Novaatori kõige loetumad
artiklid:
Nii üht kui teist. Vastus sõltub peamiselt
sellest, kui kõrgel atmosfääris olevast osoonist jutt käib.
Antarktise kohal enam kui kümne kilomeetri
kõrgusel atmosfääris laiutab endiselt hiiglaslik osooniauk - tugevalt vähenenud
osooni kontsentratsiooniga osa stratosfäärist (umbes 10 kuni 50 kilomeetri
kõrgusel olev atmosfääri osa).
Nüüd on ka sinul võimalik osoonikihi
olukorda hinnata, sest NASA on loonud vastava igapäevaselt uuendatava veebisaidi lõunapooluse kohal
haigutava osooniaugu olukorrast. Mõõtmisi teostatakse satelliitidelt. Väiksema
osooni kontsentratsiooniga ala ehk nn osooniauk on kujutatud sinise ja lilla
värviga.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.