• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2250,24%39 130,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 02.05.07, 12:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Osooniauk suurem kui eales varem

Antarktise kohal enam kui kümne kilomeetri kõrgusel atmosfääris laiutab endiselt hiiglaslik osooniauk - tugevalt vähenenud osooni kontsentratsiooniga osa stratosfäärist (umbes 10 kuni 50 kilomeetri kõrgusel olev atmosfääri osa).
Osooniaugu suurus muutub perioodiliselt vastavalt aastaaegade vaheldumisele.
2006. aasta sügisel oli osooniauk suurem kui kunagi varem alates instrumentaalsete mõõtmiste algusest. Mis siis toimub? Kas 1987. aastal mitte ei sõlmitud Montreali protokoll – rahvusvaheline kokkulepe, mis seadis piirid osooni hävitavate klorofluorosüsivesinike ehk freoonide (CFC) õhkupaiskamisele?
Erinevalt segasest ja palju vaidlusi põhjustanud kliima soojenemisest, ollakse osooniaugu tekkepõhjuste ja olukorra parandamiseks ettevõetavate sammude osas küllaltki üksmeelsed. Ilma osoonikihita oleks elu Maal võimalik vaid ookeanisügavustes, sest osoonita oleksime Päikese UV-kiirguse ees täiesti kaitsetud.
Nii osooni teke kui ka hävimine on looduslikud protsessid. Osoon tekib mono- ja dihapniku ühinemisel. Monohapnik tekib, kui Päikeselt lähtuv kiirgus lõhub kahest hapniku aatomist koosneva stabiilse molekuli kaheks hapniku radikaaliks (paardumata elektroniga väga reaktsioonivõimeline osake). Samuti Päikeselt lähtuva kiirguse mõjul laguneb ka osooni molekul aja jooksul mono- ja dihapnikuks. Nende osakeste ühinemine tekitab aga jällegi uue osooni molekuli.
Seega peaks protsess olema tasakaaluline ning osooni kontsetratsioon aastate lõikes püsiv. Tegelikkuses on aga mitmeid katalüsaatoreid, mis osooni hävimisele kaasa aitavad. Üheks oluliseks inimtekkeliseks katalüsaatoriks ongi freoonidest vabanenud kloor, mis osooni molekuliga reageerides selle lõhub, et seejärel endisel kujul vabaneda. Selline tsükkel võib põhimõtteliselt jätkuda tuhandeid kordi ehk niikaua, kuni vastav kloori aatom seotakse mõnesse teise ühendisse.
Ülalkirjeldatud mehhanism tehti teadlaste poolt kindlaks 1970. aastail. Hirm osoonikihi hävimise ees pani tookord maailma suuremad riigid otsustavalt tegutsema ning 1987. aastal jõuti kokkuleppele tollal tööstuses laialt kasutatud freoonide tootmise lõpetamise osas.
"Ma arvan, et me oleme praegu selles etapis, kus asjad hakkavad vaikselt paremuse poole liikuma," ütles NASA atmosfääriteadlane Michelle Santee. Kuid miks siis osoonikiht endiselt rünnaku all on, kui Montreali protokolli ometi suur edu on saatnud?
Asi on lihtsalt selles, et kloor, erinevalt paljudest teistest kemikaalidest, on atmosfääris väga püsiv. Ta ei saja happesademetena kiirelt maha, nagu näiteks väävel, vaid jääb inimkonda kollitama veel pikkadeks aastakümneteks.
Vaatamata sellele, et esineb veel aastaid, kus osoonikiht on kehvas seisus, on uudised selles vallas siiski üldjoontes head. Viimase kümnendi jooksul on osoonikihi olukord olnud enam-vähem stabiilne või isegi pisut paranenud. Edasine progress sõltub aga peamiselt sellest, kas ja kui kindlalt sõlmitud kokkuleppeist kinni peetakse.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Uudised
  • 25.09.07, 11:12
Sõlmiti uus kokkulepe osoonikihi kaitsmiseks
Ligi 200 riigi valitsused on jõudnud kokkuleppele osoonikihti hävitavate ning globaalset soojenemist põhjustavate kemikaalide kiiremas käibelt eemaldamiseks.
Uudised
  • 23.10.07, 19:54
Heida pilk osooniaugule
Nüüd on ka sinul võimalik osoonikihi olukorda hinnata, sest NASA on loonud vastava igapäevaselt uuendatava veebisaidi lõunapooluse kohal haigutava osooniaugu olukorrast. Mõõtmisi teostatakse satelliitidelt. Väiksema osooni kontsentratsiooniga ala ehk nn osooniauk on kujutatud sinise ja lilla värviga.
Uudised
  • 14.11.07, 17:59
Kas osoon on hea või halb?
Nii üht kui teist. Vastus sõltub peamiselt sellest, kui kõrgel atmosfääris olevast osoonist jutt käib.
Uudised
  • 03.10.07, 18:44
Osooniauk tõmbus kokku
Antarktika kohal laiuv osooniauk on võrreldes mulluse rekordsuurusega tänavu 30 protsenti väiksem.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele