Teadlased arvavad, et on suutnud lõpuks
välja mõelda, miks on vaja inimesel pimesoolt. Seal peitub kasulike bakterite
tagavara, mille abil bakteripopulatsioon näiteks pärast ränka haigust
taastada.
Sellise hüpoteesi püstitasid Duke’i ülikooli arstiteaduskonna kirurgid ja immunoloogid ajakirjas Journal of Theoretical Biology.
Sageli tekib vajadus pimesoole kirurgiliseks eemaldamiseks ning inimesed elavad väga hästi ka ilma selleta. Seetõttu on pimesoolt peetud inimesele täiesti kasutuks rudimendiks, kirjutas AP.
Pimesoole funktsioon näib teadlaste arvates olevat seotud inimese seedetraktis elunevate bakteritega. Baktereid on inimese organismis rohkem kui keharakke. Enamik neist on kasulikud, aidates toitu seedida.
Mõnikord aga juhtub, et bakterid hukkuvad massiliselt. See juhtub näiteks koolera või düsenteeria korral. Pimesoole rolliks on pakkuda baktereile haiguse ajaks varjupaika.
„Kaasaegses ühiskonnas ei ole pimesoole järele enam väga suurt vajadust, sest me puutume tihedalt kokku paljude teiste inimestega ning nakatume seetõttu kiiresti uute bakteritega. Tuhandete aastate eest oli aga olukord pisut teistsugune, mistõttu oli ka pimesoolest enam abi,” selgitas Duke’i ülikooli kirurgiaprofessor Bill Parker.
„Sellele vaatamata peaksid inimesed pimesoolepõletiku korral kindlasti laskma pimesoole eemaldada, sest vastasel korral võib põletik lõppeda surmaga,” ütles Parker.
Uuringuga mitte seotud biokeemia professor Douglas Theobald ütles, et idee tundub talle usutav. „Mõttel on evolutsiooni seisukohast jumet,” ütles Theobald. „See tundub mulle kõige usutavam mitmetest pimesoole funktsiooni selgitada üritavaist hüpoteesidest.”
Seotud lood
Lõppenud nädalal enimloetud artiklid
Novaatoris:
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.