Eestlased on ahikütet alati mitte ainult
hubaseks, vaid ka väga tervislikuks pidanud. Nüüd aga väidavad Austria ja Saksa
teadlased, et see on küll keskkonnasäästlik, aga kahjulik tervisele, kirjutas SL
Õhtuleht.
Austria ja Saksamaa teadlaste hinnangul tähendab see aga suurenevat hingamisteede, südame- ja veresoonkonnahaiguste riski. "Seos puidu põlemisel eralduva tahma ja suitsu ning südame ja veresoonkonnahaiguste vahel on täiesti otsene," väidab Viini meditsiiniülikooli teadur Manfred Neuberger.
Tervisele kahjulik on eelkõige kodus ahjudes ja kaminates põletatavatest puuhalgudest, ajalehtedest ning prahist tekkiv suits, mis sisaldab organismile liigses koguses ohtlikku tahma.
Tänapäeval rohkem levima hakanud puidugraanulid ehk pelletid põlevad peaaegu CO2 tekitamata – põletamisel tekib süsinikdioksiidi vaid nii palju, kui palju puit on varem endasse kogunud. Ökoloogia seisukohalt on süsinikdioksiidivaba küte kahtlemata parim variant.
Seotud lood
Kui 150 m2 eramu viia õliküttelt üle
pelletiküttele, hoiab aastas küttekuludelt kokku umbes 11 000 krooni, lubas ASi
Teploimport juhataja Elvar Alasi. Tasuvusajaks pakkus ta kaks ja pool aastat.
Odavast küttepuidust saab raierahu tõttu
tänavu kevadel ülidefitsiitne kaup.
Koldetuli kaubamärgi all Järvamaal Türil
küttepuid turustava ettevõtte VTM Pluss juhatuse liikme Mart Teesalu sõnul on
küttepuu turg tänu soojale kliimale soiku jäänud.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.