• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,39%5 954,06
  • DOW 30−0,1%42 795,91
  • Nasdaq 0,71%19 710,93
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,28
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,39%5 954,06
  • DOW 30−0,1%42 795,91
  • Nasdaq 0,71%19 710,93
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,28
  • 12.10.07, 11:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uut tüüpi reklaamid keeravad aju krussi

Kas sul tekitab õudusjudinaid mõte, et reklaamitegijad teavad täpselt, kuidas panna suu vett jooksma, kurk kuivama või alateadvus mingit kaubamärki eelistama?
Asi läheb aga aina hullemaks. Euroopas on levimas tehnoloogia, mida nimetatakse neuroturunduseks. See seisneb aju skaneerimises, et tuvastada reaktsioon erinevatele reklaaminippidele. Nii loodetakse ostjad ajule suunatud reklaami abil tugevamasse haardesse saada.
Kliendijanus ettevõtetele pakub neuroturundus võimalust testida reklaamklippide, logode ja saatemuusika mõju alateadvusele enne suurte rahasummade kulutamist, kirjutas Businessweek.
Neuroturundus kasutab erinevaid aju uurimise meetodeid – magnetresonantsuuringut, magnetentsefalograafiat ja elektroentsefalogramme – et jälgida, millised aju osad kuuldavale, nähtavale või koguni haistetavale reklaamile reageerivad. Nii saab teada, kuidas tarbija spetsiifilistele stiimulitele vastab.
"Sõnadega on tundeid tihtipeale raske kirjeldada," ütles Gemma Calvert Suurbritannia Bathi ülikoolist. Tema sõnul saab aju skaneeringuid kasutades näha erinevusi selle vahel, mida uuritav tunneb ja mida ta väidab ennast tundvat.
Sellised väited meelitasid firma Viacom Brand Solutions neuroturundusega katsetama. Ettevõtte Londonis paiknev tütarfirma, mis müüb reklaame näiteks sellistele meelelahutushiidudele nagu MTV, VH1, Nickelodeon ja Paramount Comedy, tellis uuringu, mille käigus uuriti 18-30 aastaste inimeste aju reageeringuid multifilmi South Park vahele lastud reklaamklippidele.
Millised olid tulemused? Populaarse alkohoolse karastusjoogi reklaam kutsus ajus esile jõulise reageeringu, samal ajal kui Punase Risti või Tetley tee reklaamile olid reaktsioonid tunduvalt nõrgemad. Calverti sõnul saab sellest järeldada, et reklaamitava tootega hästi ühilduvad reklaamid on tunduvalt mõjusamad, kui reklaamid, mis tootega eriti kokku ei lähe. Viacom on igatahes neuroturunduse kasulikkuses veendunud.
Võimalus aidata firmasid teaduslikult edendada oma reklaamiprogramme on tasuv äri. Neuroteadusega tegelevaid ettevõtteid on Euroopas kerkinud kui seeni pärast vihma. Lisaks Inglismaal paiknevale Neurosense’ile on olemas ka Viinis asuv Neuroconsult, Londoni lähistel asuv Neuroco, Belgia Neuromarketing.be, Pariisi Impact Mémoires ja nii edasi.
Üheks põhiliseks avastuseks on, et liiga tihti näidatavad reklaamid kutsuvad esile järjest nõrgema reaktsiooni. "Traditsiooniliste meetoditega poleks me seda kuidagi tõestada suutnud," ütles meediakompanii Fox teadusjuht Melissa Mullen. Fox kasutab neuroturundust ka filmitreilerite efektiivsuse kontrollimiseks.
Kahtlemata on neuroturundusel ka oma vastased. Reklaamihiiu WPP innovatsioonijuht Graham Page seab kahtluse alla, kui palju neuroturundus siiski olemasolevatele tehnoloogiatele juurde annab. „See annab turustajatele küll selgeid juhtnööre, kuid teadus kinnitab vaid seda, mida me niigi teame või saaksime välja uurida standartsete turu-uuringute meedotitega,” ütles ta.
Mõned turustajad väldivad neuroturundust ka hirmus saada külge nn suure venna silt. Ka paljud neuroturundusega katsetavad ettevõtted eelistavad hoida saladust, et nende kaubamärki ei seostataks ajumanipulatsioonidega. Neuroturundajate sõnul aga pole aju aktiivsuse jälgimine ning käitumismudelite loomine hoopiski sama, mis tarbimisotsuse ajule pealesundimine.
Kas lisaks reklaamivaataja reaktsiooni jälgimisele saaks ajuskaneeringute abil tõepoolest öelda, mida inimesed ostavad? Stanfordi ülikooli psühholoogiateaduskonna dotsent Brian Knutson koos oma töörühmaga püüdis oma sellel aastal avaldatud populaarses uurimuses seda näidata. Knutson uuris ajus kaotuse ja premeerimisega seotud neuraalseid radu ning suutis demonstreerida aju aktiviseerumise järjestuse, mis eelnes otsusele midagi osta või mitte osta. Kui see skeem on selge, saavad uurijad tarbija aju tegevust jälgides ennustada, kas läheb kaubaks või mitte.
Kuna neuroturundusele pühendub järjest rohkem teadlasi, muutub tehnoloogia kahtlemata järjest täpsemaks ning laiemalt levinumaks. Tõsi küll, mõned tarbijad võivad tunda, et nendega manipuleeritakse. Teised aga ei märka seda või ei hooli sellest – paljud võivad isegi nautida tunnet, et reklaam on suunatud just neile ning tekitab vaatajas tugevaid reaktsioone.

Seotud lood

Uudised
  • 08.01.08, 12:53
Telesaated saab reklaamivabaks lõikuda
Igaüks teab, milline tüütus on reklaamid, mis on jäänud telerist lindistatud saadete vahele. Pole ka vahet, kas võtta saateid linti juba ajalooks saanud VHS-makiga või salvestada neid läbi digitüüneri plaadile või kõvakettale.
Uudised
  • 16.10.07, 10:03
Uus reklaamiseadus toob kaasa kohtukaasused
Valitsuses heakskiidu leidnud uues reklaamiseaduse eelnõus on paljud teemad mitmeti mõistetavad ja reklaamispetsialistid kardavad kohtukaasuste kasvu.
Uudised
  • 05.09.07, 13:03
Otse ajust juhitavad mängud tekitavad teadlastes hirmu
Juba lähiajal võivad müügile jõuda videomängud, mille juhtimine käib vaid mõttejõul.
Uudised
  • 15.10.07, 10:52
Nädala tipp-10
Lõppenud nädalal enimloetud artiklid Novaatoris:
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele