Kui soovid lugeda seeria esimest osa, siis
alusta siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Köis surub hingetorule ja unearteritele, teadvus kaob kümne sekundiga, aga võib minna kauem, kui silmus on valesti tehtud.
Avalike hukkamiste tunnistajad on kirjeldanud, kuidas hukatavad köie otsas kuni lämbumiseni siplesid. Surma tulek võib võtta aega isegi kuni 15 minutit.
Pärast seda, kui 1868. aastal avalikud hukkamised Suurbritannias keelati, võtsid timukad kasutusele pikema köie. Seejärel võis olla kindel - poomine purustab hukatava kaelalülid. Siiski tuli siin täpselt arvestada hukatava kaalu – kogukamate inimeste puhul tuli pea lihtsalt otsast. See oli timukale suur häbi.
1992. aastal vaadeldi 19. sajandil poomise läbi 34 hukatu säilmeid: pooltel juhtudel oli surma põhjuseks selgroovigastus. Viiendikul ohvritest olid murdunud teine ja kolmas kaelalüli. Ülejäänud olid lämbunud.
Seotud lood
New Scientisti vahendusel ilmunud sarja
viima lugu. Kui soovid tutvuda sarja varasemate osadega, alusta siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Novaator jätkab New Scientisti erinevaid
surmaviise käsitleva ülevaate vahendamist. Eelmise kuue osaga tutvumiseks alusta
siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Kui lihtne on lasta sel kõigel minna? Kas
mõned meist suudavad surma taluda külma närviga? Isegi kui meie maine teekond on
jõudmas lõpule, ehk on kuskil veel mõni üllatus varuks? Need küsimused on
vaevanud sajandeid filosoofide ja teadlaste päid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.