Mis tunne on surra? VII- kõrgelt kukkumine

Kahtlemata üks kiiremaid viise surra. Tappev kiirus on umbes 200 kilomeetrit tunnis, selle saavutab, kui hüpata alla vähemalt 145 meetri kõrguselt. Saksamaal Hamburgis tehtud uuring näitas, et kolmveerand ohvritest surid maapinnale jõudmise hetkest alates mõne sekundi kuni mõne minuti jooksul.

Surma põhjus siiski varieerub. See sõltub näiteks sellest, kuhu kukutakse ning milline oli kukkuja asend. Kui inimene kukub pea peale, siis enamasti ta enam elusalt haiglasse ei jõua. See kehtib nii väiksemate (kuni kümnemeetriste) kui ka suuremate (üle 25-meetriste) kukkumiste puhul.

San Fransisco Kuldvärava sillalt (75 meetrit kõrge) 1981. aastal tehtud enesetapukatsete analüüs näitas, et surma põhjuseid oli mitmeid – kopsuvigastused, õhkrind, südame lõhkemine või suurte veresoonte kahjustused või kopsu tunginud ribid.

Ohutuim viis maanduda on püüda maanduda jalad ees. See pole samuti meeldiv: jalaluud purunevad, samuti võivad viga saada seljalülid või vaagnaluu. Halvimal juhul võivad puruneda aordid või südamevatsake. Siiski on see halbadest valikutest parim: jalgadele maandumisel on kindel, et siseelundite vigastused on väiksemad.

Kogenud langevarjurid soovitavad olla maandudes lõtv, põlved konksus, et maandumishoog kohe veeremisele üle kanda. 1942. aastal kukkus naine oma korteri aknast 28 meetri kõrguselt äsja haritud maale. Ta pääses vaid katkise roide ja murtud randmega.

Loe edasi: Mis tunne on surra? VIII - poomine