Novaator jätkab New Scientisti erinevaid
surmaviise käsitleva ülevaate vahendamist. Eelmise kuue osaga tutvumiseks alusta
siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Kahtlemata üks kiiremaid viise surra. Tappev kiirus on umbes 200 kilomeetrit tunnis, selle saavutab, kui hüpata alla vähemalt 145 meetri kõrguselt. Saksamaal Hamburgis tehtud uuring näitas, et kolmveerand ohvritest surid maapinnale jõudmise hetkest alates mõne sekundi kuni mõne minuti jooksul.
Surma põhjus siiski varieerub. See sõltub näiteks sellest, kuhu kukutakse ning milline oli kukkuja asend. Kui inimene kukub pea peale, siis enamasti ta enam elusalt haiglasse ei jõua. See kehtib nii väiksemate (kuni kümnemeetriste) kui ka suuremate (üle 25-meetriste) kukkumiste puhul.
San Fransisco Kuldvärava sillalt (75 meetrit kõrge) 1981. aastal tehtud enesetapukatsete analüüs näitas, et surma põhjuseid oli mitmeid – kopsuvigastused, õhkrind, südame lõhkemine või suurte veresoonte kahjustused või kopsu tunginud ribid.
Ohutuim viis maanduda on püüda maanduda jalad ees. See pole samuti meeldiv: jalaluud purunevad, samuti võivad viga saada seljalülid või vaagnaluu. Halvimal juhul võivad puruneda aordid või südamevatsake. Siiski on see halbadest valikutest parim: jalgadele maandumisel on kindel, et siseelundite vigastused on väiksemad.
Kogenud langevarjurid soovitavad olla maandudes lõtv, põlved konksus, et maandumishoog kohe veeremisele üle kanda. 1942. aastal kukkus naine oma korteri aknast 28 meetri kõrguselt äsja haritud maale. Ta pääses vaid katkise roide ja murtud randmega.
Seotud lood
Üks kiiremaid ja valutumaid viise surra,
eeldusel, et timukas on kogenud, kirves terav ning hukatav püsib paigal.
New Scientisti vahendusel ilmunud sarja
viima lugu. Kui soovid tutvuda sarja varasemate osadega, alusta siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Kui soovid lugeda seeria esimest osa, siis
alusta siit: Mis tunne on surra? I -
uppumine
Filmisurm – valu südames, millele järgneb
meeleheitlik käteliigutus ning kiire kokkukukkumine – seda juhtub, aga
harva.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.