Täna sõlmisid Eesti Vabariigi suursaadik
Venemaal Marina Kaljurand ja Vene Föderatsiooni asevälisminister Vladimir Titov
pensioniküsimusi reguleeriva lepingu.
Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel on seni sõlmitud pensionilepe ja selle muutmise protokoll, mis reguleerivad pensionide maksmist teises riigis, teatas välisministeerium.
Leping puudutab kõiki Vene kodakondsusega Eestis elavaid pensionäre, kes on töötanud mujal NSVL-is 1991.aastani ja Venemaal, kuid kelle sealset tööstaaži Eestis seni arvesse ei võeta. Samuti on leping vajalik Eesti kodanikele, kes elavad Venemaal.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on see leping meie jaoks suure tähtsusega. „Meil on väga hea meel, et selline leping sõlmitud sai. See on kahe riigi suhetes oluline samm edasi,” ütles Maripuu.
Üldise koostöökokkuleppe kehtivus on ajaliselt piiratud ning Vene Föderatsiooniga alustatakse läbirääkimisi uue pensionikindlustuslepingu sõlmimiseks. Uues lepingus tuleb arvestada mõlema riigi pensionireforme ning samuti Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse määruseid.
Seotud lood
Selle aasta teise
kvartali sotsiaalkindlustusameti aruandest selgus, et üle 5000 krooni saab
riiklikku pensionit kuus 5991 inimest. Suurim kuine pension jääb Eestis 33
000 Eesti krooni kanti ja seda saab endine õiguskantsler Eerik-Juhan
Truuväli.
Viimase viie aastaga on Ühendkuningriigis
pensionäride pankrotistumise juhtumid kahekordistunud.
SEB Elukindlustuse juhatuse esimees Indrek
Holst ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et tahab tahan
pensionärina saada 70 protsenti viimasest palgast.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.