• OMX Baltic0,47%272,87
  • OMX Riga−0,23%872,34
  • OMX Tallinn−0,21%1 756,66
  • OMX Vilnius−0,17%1 047,81
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,25%8 120,43
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,8
  • OMX Baltic0,47%272,87
  • OMX Riga−0,23%872,34
  • OMX Tallinn−0,21%1 756,66
  • OMX Vilnius−0,17%1 047,81
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,25%8 120,43
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,8
  • 17.10.07, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll: digiallkirja kasutamise võimalused on praktikas ebamugavad

Digitaalallkirja kasutamise võimalused on loodud, kuid praktikas ebamugavad, selgub riigikontrolli riigi vara kasutamise ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaatest.
Digitaalallkirja seaduse kohaselt on digitaalallkirjal samasugune õiguslik jõud nagu omakäelisel allkirjal.
Asutuste kodulehel avalikustatud plankide analüüs näitas, et need on tihtipeale kujul, mis võimaldab vaid tühja plangi väljaprintimist või mida on küll võimalik arvutis täita, kuid mitte salvestada ilma selleks eraldi tarkvara kasutamata. Samas on blanketi digitaalseks allkirjastamiseks ning selle elektrooniliseks esitamiseks vajalik see täidetuna arvutis salvestada.
Näiteks soovitati kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehel täidetud ankeedi salvestamiseks nii tasulist kui ka vabavara, kuid viimane ei võimaldanud proovimisel taotluse ankeeti salvestada, nii et sellesse sisestatud andmed oleksid loetavad.
Ametnikele teeb menetluse ebamugavamaks asjaolu, et enamik asutusi ei võimalda inimesel teenuse taotlemisel elektroonilisel teel sisestada andmeid veebivormi kujul, mis võimaldaks need otse üle kanda asutuse andmekogusse, näitab riigi vara audit. Enamasti kasutatakse eraldi planki ning sellest tulenevalt peab taotluse vastu võtnud ametnik täiendavalt sisestama inimese esitatud andmed käsitsi asutuse andmebaasi.
Seega oleks nii ametniku kui ka teenust saada sooviva inimese seisukohalt mugavam veebivormide kasutamine, mille puhul langeks ära ametniku kohustus andmeid eraldi sisestada ja taotleja vajadus kasutada eraldi tarkvara, soovitab riigikontroll oma ülevaates.
Kõikide avalike teenuste osutamine ilma isiklikku ilmumist või paberil olevate dokumentide esitamist nõudmata ei ole mõistlik, vahel koguni mitte võimalik, märgitakse aruandes. Näiteks on ilmselgelt põhjendatud isikliku ilmumise nõudmine isikut tõendava dokumendi või elamisloa esmakordsel taotlemisel, tõenäoliselt ka tööturuteenuse kasutamisel.
Enamasti on aga avaliku teenuse osutaja ja selle taotleja vaheline elektrooniline suhtlus ning teenuse osutamiseks vajalike andmete hankimine andmekogudest võimalik ja seepärast hea halduse põhimõttest tulenevalt ka nõutav, märgitakse auditis.

Seotud lood

Uudised
  • 17.10.07, 12:44
Kalm: kasutan digiallkirja iga päev
Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm ütles Äripäeva päevaküsimusele vastates, et ID-kaardi mitmekülgne kasutamine Eestis üldiselt veel väga levinud ei ole, kuid tema kasutab seda iga päev.
Uudised
  • 17.10.07, 16:08
Marvet: riigikontrolli audit kinnitas ammu teada fakte
Tehnokratt Peeter Marveti sõnul peaks riigikontrolli riigi vara kasutamise ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaates välja toodud puudused riiki mobiliseerima lahendusi otsima, mitte appi karjuma panema.
Uudised
  • 17.10.07, 13:18
Veskimägi: ID-kaarti eelist tunnetan reisimugavusena
Standardi suuromanik ja juht Enn Veskimägi leiab, et ID-kaart on kasulik eelkõige reisides.
Uudised
  • 21.05.08, 14:16
Riik investeerib 2,7 mln krooni ELi raha maailmarekordisse
Homme algab ID-kaardi teavituskampaania. Nimelt investeerib riik 2,7 miljonit krooni Euroopa Liidu raha maailmarekordi püstitamisse.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele