Digitaalallkirja kasutamise võimalused on
loodud, kuid praktikas ebamugavad, selgub riigikontrolli riigi vara kasutamise
ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaatest.
Digitaalallkirja seaduse kohaselt on digitaalallkirjal samasugune õiguslik jõud nagu omakäelisel allkirjal.
Asutuste kodulehel avalikustatud plankide analüüs näitas, et need on tihtipeale kujul, mis võimaldab vaid tühja plangi väljaprintimist või mida on küll võimalik arvutis täita, kuid mitte salvestada ilma selleks eraldi tarkvara kasutamata. Samas on blanketi digitaalseks allkirjastamiseks ning selle elektrooniliseks esitamiseks vajalik see täidetuna arvutis salvestada.
Näiteks soovitati kodakondsus- ja migratsiooniameti kodulehel täidetud ankeedi salvestamiseks nii tasulist kui ka vabavara, kuid viimane ei võimaldanud proovimisel taotluse ankeeti salvestada, nii et sellesse sisestatud andmed oleksid loetavad.
Ametnikele teeb menetluse ebamugavamaks asjaolu, et enamik asutusi ei võimalda inimesel teenuse taotlemisel elektroonilisel teel sisestada andmeid veebivormi kujul, mis võimaldaks need otse üle kanda asutuse andmekogusse, näitab riigi vara audit. Enamasti kasutatakse eraldi planki ning sellest tulenevalt peab taotluse vastu võtnud ametnik täiendavalt sisestama inimese esitatud andmed käsitsi asutuse andmebaasi.
Seega oleks nii ametniku kui ka teenust saada sooviva inimese seisukohalt mugavam veebivormide kasutamine, mille puhul langeks ära ametniku kohustus andmeid eraldi sisestada ja taotleja vajadus kasutada eraldi tarkvara, soovitab riigikontroll oma ülevaates.
Kõikide avalike teenuste osutamine ilma isiklikku ilmumist või paberil olevate dokumentide esitamist nõudmata ei ole mõistlik, vahel koguni mitte võimalik, märgitakse aruandes. Näiteks on ilmselgelt põhjendatud isikliku ilmumise nõudmine isikut tõendava dokumendi või elamisloa esmakordsel taotlemisel, tõenäoliselt ka tööturuteenuse kasutamisel.
Enamasti on aga avaliku teenuse osutaja ja selle taotleja vaheline elektrooniline suhtlus ning teenuse osutamiseks vajalike andmete hankimine andmekogudest võimalik ja seepärast hea halduse põhimõttest tulenevalt ka nõutav, märgitakse auditis.
Seotud lood
Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo
Kalm ütles Äripäeva päevaküsimusele vastates, et ID-kaardi mitmekülgne
kasutamine Eestis üldiselt veel väga levinud ei ole, kuid tema kasutab seda iga
päev.
Tehnokratt Peeter Marveti sõnul peaks
riigikontrolli riigi vara kasutamise ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaates
välja toodud puudused riiki mobiliseerima lahendusi otsima, mitte appi karjuma
panema.
Standardi suuromanik ja juht Enn Veskimägi
leiab, et ID-kaart on kasulik eelkõige reisides.
Homme algab ID-kaardi teavituskampaania.
Nimelt investeerib riik 2,7 miljonit krooni Euroopa Liidu raha maailmarekordi
püstitamisse.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.