Homme algab ID-kaardi teavituskampaania.
Nimelt investeerib riik 2,7 miljonit krooni Euroopa Liidu raha maailmarekordi
püstitamisse.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) nõuniku Riho Oksa sõnul on digiallkirja näol tegemist maailmas ainulaadse lahendusega.
„Plaanime püstitada digitaalsete allkirjade kogumise kampaaniaga maailmarekordi ja esitame kogutud allkirjad muuhulgas Guinnessi maailmarekordite meeskonnale kinnitamiseks – kui läheb õnneks, saab osaleja oma nime ka rekordiraamatusse,“ lisas Oks.
Kaasates kõiki Eestis elavaid inimesi, on kampaania korraldajatel eesmärk koguda vähemalt 50 000 digitaalset allkirja. Kampaania kutsub üles kõiki eestimaalasi tegema esimesed sammud e-teenuste turvalise kasutamise ja digiallkirja teel. ID-kaart garanteerib, et inimese antud allkiri on võltsimiskindel ja seaduse silmis võrdne käega antud allkirjaga.
Kampaania käivitub 22. mail ja kestab juuni lõpuni. Maailmarekordit saab alates kampaania alguse päevast püüda aadressil www.id.ee/rekord Samal aadressil saab hääletada ja ID-kaardi kohta lugeda ka vene keeles. Hääletada saab Hansapangas üles seatud spetsiaalsetes punktides, kus inimesi juhendavad asjatundjad.
Kampaania programmijuhi Agne Kivisaare sõnul on kampaania eesmärk kasvatada ID-kaardi elektroonsete võimaluste kasutajate arvu. „Täna on väljastatud 1 001 646 ID-kaarti, vaid iga kümnes kasutab selle e-võimlusi. Nii et künnipõld on suur ja lai,“ lisas ta. Nii tuligi idee püstitada maailmarekord, luues dokument, mida on kõige rohkem digiallkirjastatud.
Reklaamiagentuuri Division projektijuhi Kaarel Mikkini sõnul on kampaania eesmärk suurendada elektroonsete ID-kaardikasutajate arvu ja mitte ainult digiallkirjastamist, vaid ka muid teenuseid tutvustada. „Oma analüüsis jõudsime järeldusele, et seda peaks serveerima meelelahutuse võtmes, millega jõudime rekordi püstitamiseni,“ selgitas ta.
Analüüs tõi välja, et korra ID-kaarti kasutanud inimesed üldjuhul jäävadki seda kasutama ja kampaania annaks selleks lustliku tõuke.
„Kampaania annab inimestele, kes tahavad rekordit püstitada, kuid ei ole selleks seni leidnud mõistlikku ideed, võimaluse,“ selgitas ta.
RIA nõunik Riho Oks lisas: „Kui eestimaalased andsid lätlastele ja leedukatele "Teeme Ära!" kampaaniaga põhjuse enda metsad puhtaks teha, siis miks mitte anda neile ka järgmine eesmärk – digiallkiri kasutusele võtta.“
Allkirjastatavaks dokumendiks on nii-öelda heatahte avaldus, millega lubatakse hea inimene olla ja rohkem ID-kaardi võimalusi kasutada.
ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimaluste teavituskampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames. Programmi kogumaht on 50 miljonit krooni ja tegevused toimuvad aastatel 2007-2015.
Seotud lood
Inimõiguste eest võitleva organisatsiooni
Amnesty Internationali iga-aastasest raportist selgus, et praegusel hetkel
puudub lausa 77 riigis sõnavabadus.
Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo
Kalm ütles Äripäeva päevaküsimusele vastates, et ID-kaardi mitmekülgne
kasutamine Eestis üldiselt veel väga levinud ei ole, kuid tema kasutab seda iga
päev.
Põllumajandusminister Helir-Valor Seeder
ütles, et tema isiklikult ei ole digiallkirja kasutanud, kuid ministeeriumidel
on kohustus minna digiallkirja kasutamisele üle juba detsembris.
Digitaalallkirja kasutamise võimalused on
loodud, kuid praktikas ebamugavad, selgub riigikontrolli riigi vara kasutamise
ja säilimise 2006. ja 2007. aasta ülevaatest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.