• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,86
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,86
  • 17.10.07, 13:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millal nõuda palka juurde?

Levinud arvamus on, et parim hetk palgatõusu küsimiseks on siis, kui bossil on hea tuju. Kuid kui sa saad teada, et boss teab, et sa tead, et ta on heas tujus, katkesta kohe rahaküsimisplaan.
Californias Berkeley ülikoolis tehtud uurimuse kohaselt küsib inimene plaanitust väiksemat palgatõusu kui ta (töötaja) saab teada, et tema boss teab, et töötaja teab, et ta (boss) on heas tujus, kirjutas Forbes.
Millest selline erinevus? „Töötajad küsivad väiksemat palgatõusu, sest nad kardavad, ülemus, arvab muidu, et teda kasutatakse hea tuju tõttu ära,“ ütles Berkeley professor ja uurimuse autor Eduardo Andrade.
Andrade hakkas koos turundusprofessor Teck-Hua Hoga teemat uurima, kuna mehed ei jõudnud kokkuleppele, kas parim võimalus kõrgemat palka küsida on seotud ülemuse meeleoluga. „Olin selle arvamuse suhtes väga skeptiline,“ ütles Ho, kes dekaanina tihti tegeles palka küsivate õppejõududega. „Ma soovisin tõestada, et ülemuse emotsioonid ei ole palgatõusuga seotud,“ lisas ta.
Uuringus osales 122 katsealust, kes olid jaotatud kolme gruppi. Igale grupile näidati erinevat videot: esimesele õnneliku, teisele vihast ja kolmandale neutraalset. Katsealused hindasi tuju pärast skaalal 1-10. Edasi pandi inimesed paari, üks pidi teisele tegema 10 dollari jagamise ettepaneku, kui teine oli ettepanekuga nõus, siis nad said raha, kui mitte, siis ei saanud kumbki raha. Rahajagamise ettepaneku tegijale öeldi, kas ettepaneku saaja oli vaadanud vihast või õnnelikku filmi.
„Märkasime, et küsija julgeb küsida suuremat summat, kui teab, et jagaja on just vaadanud õnnelikku filmi,“ ütles Ho. 70% katsealustes küsis 75% raha endale, kui teadis, et raha jagaja oli vaadanud just naljakat komöödiat. Peale vihast filmi julgesid inimesed küsida endale vaid 52% rahast.
Järgmises katsevoorus ütlesid professorid katsealustele, kes nägi õnnelikku filmi ja kes vihast videot. Tulemus oli paljuütlev. „Kui ettepaneku tegija teadis, et ettepaneku saaja teab, et ettepaneku tegija teab, et saaja vaatas just õnnelikku filmi, siis tegija ei küsinud palju raha,“ selgitas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 17.10.07, 14:12
Lipstok: palgakasv olgu põhjendatud
Eesti Panga president Andres Lipstoki sõnul ei leia ta kindlasti, et palkade tõstmisest tuleks loobuda, vaid et iga tõus peab olema põhjendatud.
Uudised
  • 14.10.07, 12:41
Tööandja vähendas lobamokast maksuametniku palka
Rootsi Dalarna lääni Ludvika maakonna maksuameti juhid otsustasid töötelefoni kuritarvitanud ametniku palka vähendada, kirjutas Tarbija24.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele