Ministeerium: toiduainete tarbimine ületab tootmist

7. oktoobri seisuga oli interventsiooniteravilja vaba varu ainult 1600 tonni nisu, mis moodustab ELi aastasest teravilja tarbimise mahust vaid protsendi murdosa. Aastaga söövad eurooplased ja nende kasvatatavad loomad 260 miljonit tonni teravilja.

Laansalu lisas, et Euroopa siseturule oli Euroopa Komisjoni poolt samal ajal müügiks broneeritud vaba maisi jääk 464 700 tonni. Alates tänavu suvest pole ükski tootja oma vilja sekkumiskokkuostu pakkunud.

Möödunud aasta suvest selle aasta suveni, nagu kestab kvoodiaasta, toodi Euroopa Liidu riikidesse sisse 4 miljonit tonni maisi.

Tänavune nisutoodang vähenes möödunud aastaga võrreldes 10 miljonit tonni. „Prognoositav tarbimine ületab tootmist 16 miljonit tonni,“ rääkis Laansalu statistikale tuginedes.

Ehkki söödateravilja tootmine ületas prognoositavat tarbimise mahtu 17,2 miljoni tonni võrra, ei kata see mullust varude vähenemist, kuna tarbimine ületas toona 36,3 miljonit tonni.

Piimatoodete tarbimine kogu maailmas suureneb lähema kümne aasta kestel veerandi võrra. Sellisele järeldusele jõudis Suurbritannia majandusühing Dairy UK, vahendas Laansalu. 2015. aastaks tõuseb Euroopa vajadus piimatoodete järele 126,3 miljoni tonnini. India vajadus kasvab 116 miljoni tonnini. Põhja-Ameerika tarbib 2015. aastal 94 miljonit, Hiina 48 miljonit ja Venemaa koos Ukraina ning Valgevenega 22 miljonit tonni piimatooteid.

Seejuures kasvab piima tarbimine kõige rohkem Hiinas, tervelt 128%. Aripaev.ee andmetel on hiinlaste piimatoodete tarbimine seotud iidsete uskumustega, mis lääne kultuuri pealetungil tasapisi mõranevad.

Nimelt on hiinlased läbi sajandite arvanud, et piimatoodete söömine nõrgendab meeste seksuaalseid võimeid. Ka praegu keelduvad Hiina mehed sageli ükskõik millisest piimatootest, olgu see siis kasvõi tilgake kohvikoort või tükk juustu. Samas levib juustu tarbimine plahvatuslikult noorte Hiina naiste seas.

44,7 protsendiga jääb kasvult teisele kohale venelaste, ukrainlaste ja valgevenelaste armastus piimatoodete vastu. India elanikud suurendavad piima tarbimist kümne aastaga 31,8% ja põhja-ameeriklased 9,3% võrra. Euroopas jääb piimatoodete tarbimise kasv kümne aasta lõikes tagasihoidlikuks, vaid 4,4 protsendile.

Laansalu selgitas, et Kagu-Aasias suurendab nõudlust eelkõige kasvav ostujõud. Muutuvad ka toitumisharjumused. Taimsele toidule eelistatakse üha rohkem loomset toitu. See omakorda suurendab vilja vajadust, sest loomad tuleb ju millegi peal üles kasvatada.

Teraviljabilanssi pingestab ka laienev biokütuse tootmine.

Saksa turuuuringute instituudi ZMP andmete kohaselt impordib Venemaa tänavu nii palju piimatooteid, et see vastab piimale ümberarvestatuna 2,8 miljonile tonnile. Samasuguse ümberarvestuse põhjal kulub Hiina tänavuse nõudluse rahuldamiseks 2 miljonit tonni piima.

Laansalu rääkis, et Euroopa Liidu kokkuostulaod on praegu piimasaadustest tühjad. Või sekkumisostu varu, mis oli 2003. aastal 223 tuhat tonni, jõudis nulli tänavu. 2003. aaastal 194 000 tonnini kasvanud lõssipulbri varu sai otsa juba möödunud aastal.

Ehkki toiduainete hinnad hakkasid järsult tõusma üsna huiljaaegu, pole toidutoorme puudus eile tekkinud. „Nõudluse kasvu ja pakkumise vähenemise põhjustest ehk väärpoliitikatest avaldas analüüsid Washingtonis asuv Rahvusvaheline Toidupoliitika Uuringute Instituut IFPRI juba 1999. aastal,“ märkis Laansalu.