Toomas Annus: elu on näidanud, et tegelikkus on palju karmim!

Eesti äri-ja poliitikaeliidil on viimasel ajal komme kohtumistel mobiiltelefonid ära peita või aku eemaldada.

Toomas Annus kallab tassi teed, nõristab sellesse mett ja segab korralikult. Enamuse ajast näib ta rahulik ja distsiplineeritud. Mõnel korral jääb ta vastust otsides pikalt ja sügavalt mõttesse, mõnel korral lahvatab temas trotsi-, pettumuse- ja vihasegune mõttekäik. „Neli aastat tagasi arvasin ma, et see on juhus,“ ütleb Annus. „Elu on näidanud, et tegelikkus on palju karmim,“ lisab ta. Ta ütleb, et viimasel ajal ei julge äri-ja poliitikaeliit kohtumistele ja lõunasöökidele enam mobiiltelefone kaasa võtta.

„Olete märganud, et riigikogu liikmed saavad omavahel kokku ja peidavad mobiilid ära. Keegi ei julge omavahel rääkida. Kui Eestis on olukord nii kaugel, et prokurör ei julge telefoniga rääkida…,“ räägib Annus. Kuidas Annus seda teab?

„Ma olen kohtunud riigikogulastega, ma näen. Mitte, et minuga kohtudes peidavad ära, vaid omavahel kohtudes. Ministrid või poliitikud räägivad omavahel, vältides telefone,“ räägib ta. Annus ütleb, et 3-4 aastat on temagi telefoni pealt kuulatud, tema käike ja tegemisi jälgitud. „Kodu ümber tehakse pilte, luusitakse ümber maja, vaadatakse kas keegi on kodus,“ meenutab Annus. „Toona arvasin, et need olid juhused. Arvasin, et midagi vaadati ja see lõppes ära. Tänaseks võib öelda, et kõik ei läinud nii lihtsalt.“

Ta räägib, kuidas ühel päeval naine läks tööle ning tema tõbisena koju käi. Ühtäkki kuulis ukse taga kedagi nokitsemas. „Ta näitas töötõendit ja ütles, et kahtlustavad mu naisel olevat varastatud auto. Tagantjärele mõistan, et see oli absurdne. Mu naisel on otse salongist ostetud Toyota,“ räägib Annus.

Tema olekust ja ilmest võib välja lugeda, et aastaid kestnud näriv pinge on tema elu kõvasti muutnud. Sellist sündmuste jada ei osanud Annus enda sõnul ette näha.

„Ega ma ei tea….tagantjärgi, eks see….(pikk paus)….Kõige lihtsamalt öeldes on see ikka arusaamatu. Mina kujutasin siiamaani ette…Me oleme siiani igasuguste riigiasutustega heas mõttes koostööd teinud. Me oleme arvanud, et ettevõtjad, valitsus, parlament on riigi huvide eest ühiselt väljas,. Kujutasin ette, et olen samal pool rindejoont. Nüüdseks on selgunud, et kellegi ettekujutuses oleme meie justkui teisel pool. See on ehk kõige suurem moraalne löök,“ otsib Annus sobivaid väljendeid.

„Kui kõik nii on, nagu mulle tundub… Kui palju meil siis ressursse on? Ikka tegeletakse mitte pisi-vaid tippkurjategijatega. Olen vist riigile üks ohtlikemaid inimesi, kes ringi liigub,“ räägib ta.

Aasta tagasi otsisid kapo töötajad läbi Merko kontori, võtsid kaasa serveri kogu Merko tegutsemisajalooga ning osa Annuse dokumentidest. Annus ütleb, et kahtlustus tuli talle ootamatult. Küsimusele, kas selline ränk süüdistus tekitas temas viha, pettumust, nördimust, vastas Annus, et kõike. „Ega keegi, kes pole seda läbi elanud, ei saagi sellest tegelikult aru. Midagi hullemat on raske kirjeldada. Mis on hullem? Suremine, siis vähemalt ei tunne ise midagi.“

Ka Annuse perele pole uurimise protsess kerge taluda olnud. „Eks perel on ka raske, selles pole kahtlust. See on skisofreeniline olukord. Naine tõmbab kodus valjuhääldjatel juhtmeid välja, et punased tuled ei põleks. On kartus, et kuulatakse pealt,“ ütleb ta.

Nädala alguses tuli Annusel selgitusi anda ka Merko töötajatele. „Piisab sellest, kui kinnitame, et oleme olnud korralikud inimesed. Kui oled inimestega 10-15 aastat koos olnud, ega kellelgi küsimusi pole. Pigem mure, miks see nii läks,“ lausub Annus. Ka sõprade toetus pole kadunud, ehkki üks osa neist on eemale tõmbunud. „Osa helistavad rohkem, kui enne aga osa ei helista üldse. Ma arvan, et nad ei helista mitte selle pärast, et tahavad minust kõrvale hoida, vaid nad lihtsalt ei tea, kuidas käituda. See on inimlik. See on nagu raske haigusegagi,“ ütleb ta.

Kas Annusel on vihavaenlasi? Loe pikemalt homsest Äripäevast!