Esmapilgul võib tunduda, et tuul on tasuta
käes, püüa vaid kinni ja tooda elektrit. Tegelikult tasub enne koduõuele
isikliku tuuliku püstitama hakkamist hoolega kaaluda, kui palju tuuleenergia
tegelikult maksab.
Tuulenergia ekspert Paul Gipe, kes on kirjutanud sel teemal mitmeid raamatuid, soovitab väikeste tuulegeneraatorite (võimsus alla 100 kilovati) püstitamist kaaluda vaid neil, kel puudub püsiv elektriühendus, kirjutas Live Science. USAs müüdi mullu just sellistele võrguvälistele tarbijatele 90 protsenti väikestest tuuleturbiinidest.
Gipe ütleb, et iseenesest pole selles midagi halba, kui inimesed tahavad teha midagi keskkonna heaks ning ostavad endale väikese tuulegeneraatori, kuid kindlasti peaksid nad teadma, et tuulik ei pruugi üldse nii kaua vastu pidada, et end ära tasuda.
Gipe arvutuste järgi näeb Ameerikas olukord välja järgmine: keskmine majapidamine kasutab aastas 10 000 kilovatt-tundi elektrienergiat. Sõltub muidugi tuule kiirusest, kuid rusikareegli järgi suudab kümne kilovatise võimsusega turbiin, mille rootori läbimõõt on kuus meetrit, toota põhiosa majapidamises vajaminevast elektrist. Sellise süsteemi ehitushind on 40 000 dollarit (ligi 440 000 krooni).
Ameerika tuuleenergia assotsiatsiooni (AWEA) andmeil tasub tuulises piirkonnas väike tuulik ära 15 aastaga, eeldusel, et inimene saab riigilt tuuliku ehituseks laenu- ja maksusoodustusi.
AWEA väikeste tuulikute asjatundja Mick Sagrillo märgib: väikesed tuulikud pole usaldusväärsed, kuigi paremad neist peavad vastu 20 aastat või isegi kauem.
„Põhimõtteliselt maksab tuuliku ostja oma 20 aasta elektriarve ette ära,” lisas ta.
Parem investeering on suuremad tuulegeneraatorid, mille tootlikkus on samuti suurem. Jutt käib tuulikutest, mille tiiviku läbimõõt on 30 meetrit ning hind umbes miljon dollarit. Eramajaomanikele käib selline investeering üle jõu, kuid neid saaks muretseda ühistu moodustanud majaomanikud või äriettevõtted.
Suure tuuliku abil toodetud elektri hind on umbes poole odavam kui väiketurbiini puhul. Seega on suuremate tuulikute tasuvusaeg umbes poole kiirem ning omanikel on põhjust eeldada investeeringu pealt ka kasumit, ütles Gipe.
Nii Euroopas kui Ameerikas on tuulikute peamised vastased tihti naabrid, kelle üks levinumaid vastuväiteid kõlab Sagrillo sõnul nii: Ma ei taha seda näha.
Turbiin peab olema vähemalt 10 meetrit puulatvadest kõrgemal, seega võib tuuliku kõrgus olla 30 meetrit. Naabrid pelgavad ka, et mast võib ümber kukkuda. Sagrillo sõnul on see siiski ebatõenäoline, sest turbiinid on mõeldud tuulekiirustele 160-180 kilomeetrit tunnis.
Teine mure on müra. Tootjad soovitavad panna tuulikuid majast vähemalt 200 meetri kaugusele, kuid taustamüra võib olla siiski kuulda. Kas see tundub ebameeldiv, sõltub juba kuulajast.
Kindlasti tuleb loobuda mõttest panna väike tuulik endale majakatusele, sest sellest lähtuv vibratsioon kahjustab maja. Samuti on tuul hoonete ümber liiga keeriseline ega anna elektri tootmisel erilist efekti.
Seotud lood
Lääne-Austraalia leidur Graeme Attey väidab
end olevat leidnud uue mooduse, kuidas kodusid tuuleenergiaga varustada.
Eestisse kavandatavate tuuleparkide võimsus
ületab ligi neli korda selle mahu, mida Eesti elektrivõrgud suudaks vastu
võtta.
Kõrged tuuleturbiinid on saanud
taastuvenergia suurimaks sümboliks, kuid suurusest võib saada nende leviku
olulisim takistaja.
Vaatamata tuuleenergia osakaalu kiirele
kasvule näitavad operaatoritelt saadud andmed, et tulud pole alati sellised,
nagu esialgu näib, väidab Briti firma ABS Energy Research teadusdirektor Eaun
Blauvelt.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.