Hansapanga investeeringute juhtimise
divisjoni direktor Helo Meigas tutvustas tänasel pressihommikul Emori uuringut,
mille kohaselt on eestlaste säästud kahe aastaga kahekordistunud, samuti on
eestlased jõudnud arusaamisele, et kinnisvara pole ainus
investeerimisvahend.
„See on loomulik, kuna palgad on kasvanud. Kasvanud on ka teadlikkus säästmisest,“ selgitas ta.
Vähenenud on huvi kinnisvara, kui investeerimisvõimaluse vastu, eelmine aasta samal ajal soovis 14% küsitletutest investeerida kinnisvarasse, sel aastal soovis seda teha vaid 9% vastanutest. „Eelmiste aastate kinnisvarabuum on vaibumas. Inimesed on aru saanud, et kinnisvara ei ole ainus investeerimisvahend, vaid on olemas ka väärtpaberid,“ lisas Meigas
„58%lt 62%le on kasvanud perede arv, kes omab sääste. Keskmise säästu kasv on positiivne. Hakkame jõudma sellisele tasemel, kus kogu raha ei lähe enam esmavajaduste rahuldamisele ja nüüd hakkab säästude hulk järsult kasvama,“ ennustas Meigas. Hüppeliselt on kasvanud perede arv, kellele jääb kuus igapäevakulutustele üle 2000 krooni.
„82% laenuvõtjatest suudavad ka säästa, see on positiivne ajalehtede hirmu taustal, kes arvavad, et eestlased on end lõhki laenanud,“ rääkis Meigas.
„Kasvanud on paari aastane ja ka pikem säästmine. Eriti on kasvanud soov säästa üle 50aastaste inimeste seas. Täna ei mõtle 30-40aastased piisavalt pensionile, 50aastaselt alustades on väga raske piisavalt pensioni koguda,“ tundis Meigas eeslaste pensionipõlve pärast muret.
Eestlased eelistavad väiksemat riski, 68% küsitletutest eelistas mitte riskida, vaid 14% keskmistest eestlastest on riskialtid.
Emori uuringu järgi on kasvanud nende arv, kes inflatsiooni tõttu ei säästa 9%lt 17%le. Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas ei saa nende inimeste loogikast aru. „Toome ühe lihtsa näite: Tõnu ja Peeter saavad kumbi 10000 krooni palka, Tõnu säästab kuus 1000 krooni ja Peeter ei säästa, tulemus: aasta pärast on Tõnul on 12 000 krooni säästetud, Peetril ei ole. Kes tunneb ennast elu löökide eest paremini kaitstud?“ küsis Lukas, kes arvab, et igal inimesel peab saatuselöökide vastu mingi puhver olema.
„Milliseid kulutusi saaks teha Peeter inflatsiooni kartuses ette ära: kõige rohkem on 2007. aasta III kvartalis kallinenud eluase 16,4%. Teisena on tõusnud söömine väljaspool kodu ja majutuse hind 11%, et Peeter saaks inflatsiooni vältida oleks ta pidanud kõik restorani käigud tegema aasta tagasi. Tervishoid on kallinenud 8%, kuid haigused ei ole ennustatavad. Toit on kallinenud 7,3%, kuid vorsti ja piima ei saa aasta jagu ette osta. Kaupade, nagu riided ja majapidamistarbed, hinnad on kallinenud oluliselt vähem. Tuleb mõelda, kas mitte säästmine on õigustatud ja kas inflatsioon on selleks hea põhjus?“ selgitas ta.
Seotud lood
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep
Soomani sõnul on kinnisvaraturg paanikasse aetud ning ostjad ei julge ostuotsust
langetada ka vara puhul, kus iga kroon on põhjendatult küsitud.
Viisnurga suuromanik Joakim Helenius lausus
Briti-Eesti kaubanduskoja seminaril, et on üllatunud jätkuva ettevõtjate ja
valitsuse optimismi üle pehme maandumise kohta.
Viisnurga suuromaniku Joakim Helenius sõnul
on Eesti majandus olnud haige, kulutanud palju raha, nüüd on majandusel vaja
saada ravi.
Trigon Capitali juhatuse esimees Joakim
Helenius leiab, et praegu tasuks investeeringutega oodata, parem aeg on 10-12
kuu pärast.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.