Hansapanga suurenenud laenukahjum kolmandas
kvartalis tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Üks ühekordne juhtum Balti riikides põhjustas Swedbankile Balti riikides suuremad laenukahjumid kui neljas eelnenud kvartalis. Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke selgitas Rootsi uudisteagentuurile DIREKT, et Hansapanga laenukahjum tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Pangajuht võttis Swedbanki tegevuse selles sektoris kokku järgmiselt: „16% Balti riikide laenuportfellist on kinnisvarafirmad”.
Hinnanguline laenukahju ehk Hansapanga netoprovisjonid olid kolmandas kvartalis 7,6 miljonit eurot ehk 119 miljonit krooni. Netoprovisjonide suhe laenudesse oli 2007. aasta III kvartalis 0,43%, võrrelduna 0,14%ga II kvartalis.
Netoprovisjonide kasv tulenes ühe suurema riski provisjonist. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja selgitas, et võimalikku laenukahju kasvu on tekitanud eeskätt üks klient. Netoprovisjonide summa ehk laenu- ja garantiikahjumid olid kolmandas kvartalis 8,1 miljoni eurot, kasvades aastaga üle kahe korra. See summa sisaldab nii reaalset mahakantud laene, mida pank ei looda enam tagasi saada, provisjone ehk hinnangut, kui suurest laenusummast võib pank ilma jääda, ja sealt summast on omakorda maha võetud tagasisaadud laenud.
Mahakantud laenude summa oli kolmandas kvartalis 1,2 miljonit eurot. Hinnanguline summa, millest pank võib ilma jääda, oli kolmandas kvartalis 6,9 miljonit eurot, mille hulka oli arvatud ka üks salapärane suurklient. Suure osa sellest 108 miljonit kroonist oli ühe kliendi laenatud Põldoja öelda ei tahtnud.
Seotud lood
Kortermajale uut korrust peale ehitama
hakanud firma hävitas Tallinna-lähedases Jüris suure osa ülemiste korruste
korterite remondist ja sisustusest.
Hansapanga kolmanda kvartali hinnangulist
laenukahju kasvatas muude tegurite kõrval just üks suur laenuklient.
Hansapanga Eesti peadirektori Priit Põldoja
sõnul loodab Hansapank raskustesse sattunud kinnisvaraarendajalt veel raha
tagasi saada.
Hansapanga Eesti äriüksuste kasum kasvas
III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti 62
miljoni euroni (967 miljoni kroonini).
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.