• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 24.10.07, 18:03
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Üks suurklient kasvatas Hansapanga laenukahjusid

Hansapanga kolmanda kvartali hinnangulist laenukahju kasvatas muude tegurite kõrval just üks suur laenuklient.
Hinnanguline laenukahju ehk Hansapanga netoprovisjonid olid kolmandas kvartalis 7,6 miljonit eurot ehk 119 miljonit krooni. Netoprovisjonide suhe laenudesse oli 2007. aasta III kvartalis 0,43%, võrrelduna 0,14%ga II kvartalis.
Netoprovisjonide kasv tulenes ühe suurema riski provisjonist. Hansapank Eesti peadirektor Priit Põldoja selgitas, et võimalikku laenukahju kasvu on tekitanud eeskätt üks klient. Põldoja ei kommenteerinud, millise kliendiga on tegu ja mis majandussektorist ta pärit on. Pangajuht ei kinnitanud ega lükanud ümber, kas tegu võib olla kinnisvarasektorist pärit laenukliendiga.
Netoprovisjonide summa ehk laenu- ja garantiikahjumid olid kolmandas kvartalis 8,1 miljoni eurot, kasvades aastaga üle kahe korra. See summa sisaldab nii reaalset mahakantud laene, mida pank ei looda enam tagasi saada, provisjone ehk hinnangut, kui suurest laenusummast võib pank ilma jääda, ja sealt summast on omakorda maha võetud tagasisaadud laenud.
Mahakantud laenude summa oli kolmandas kvartalis 1,2 miljonit eurot. Hinnanguline summa, millest pank võib ilma jääda, oli kolmandas kvartalis 6,9 miljonit eurot, mille hulka oli arvatud ka üks salapärane suurklient. Suure osa sellest 108 miljonit kroonist oli ühe kliendi laenatud Põldoja öelda ei tahtnud.
„Põhimõtteliselt on tegu väga väikeste kahjumitega. Panga laenukahjumid on olnud ja on väikesed. Kui majanduskeskkond jaheneb, tuleb arvestada ka laenukahjumite suurenemisega. Hetkel ei ole laenukahjumid panka sisse löönud,” rääkis ta.
Põldoja sõnul peavad nad silmas, et läbi majandustsükli ei ületaks netoprovisjonid 0,35%. „Selle aasta üheksa kuu keskmine on 0,26%. Seega on see number alla selle näitaja, nagu ka viimastel aastatel on olnud,” märkis ta.
Laenud, mille tasumistähtaeg olid ületatud üle 60 päeva, moodustasid laenuportfellist 0,46% (12 kuu vanune portfell), mis ei muutunud võrreldes 2007. aasta II kvartaliga. Põldoja sõnul ei ole tegu eluasemelaenudega, vaid tarbimislaenudega, mille puhul on tegu väiksemate summadega.
Hansapanga laenukahjumite kattereserv on tõusnud eelmise aasta 35,4 miljonilt eurolt 47,9 miljoni euroni ehk 35%. Samas on ka klientidele antud laenud tõusnud aastaga 5,4 miljardilt eurolt 7,5 miljardi euroni ehk 39%.

Seotud lood

Uudised
  • 24.10.07, 14:52
Swedbanki kasum vähenes
Swedbanki kasum vähenes seoses halbade laenude katteks tehtud suuremate provisjonide ja laienemiskuludega Ida-Euroopas, vahendas Bloomberg.
Uudised
  • 24.10.07, 19:38
Raasuke: suure laenukahju tekitas kinnisvaraarendaja
Hansapanga suurenenud laenukahjum kolmandas kvartalis tuli ühest Tallinna kesklinna kinnisvaraarendusprojektist.
Uudised
  • 24.10.07, 16:20
Hansapanga kasum kasvas 26%
Hansapanga Eesti äriüksuste kasum kasvas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 26 protsenti 62 miljoni euroni (967 miljoni kroonini).
Uudised
  • 29.10.07, 14:29
Briti keskpank: kodulaenude mahud langevad
Briti keskpanga andmetel on viimase aastaga Suurbritannias uusi kodulaene välja antud 20% vähem kui aasta tagasi.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele