Soojem kliima ohustab looduse mitmekesisust

Kasvuhooneefekti mõjul jõuab temperatuuritõus tasemele, mis varasemas Maa ajaloos on viinud pea 95 protsendi looma- ja taimeliikide väljasuremiseni, kirjutas BBC.

Teadlased analüüsisid seost kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vahel viimase 520 miljoni aasta jooksul, mis hõlmab pea kogu kättesaadavat fossiilset andmestikku. Elu mitmekesisus on suur jahedatel aegadel ning madal soojadel perioodidel.

"Me suutsime esmakordselt tõestada, et suurt varieeruvust fossiilide mitmekesisuses võib otseselt seostada globaalse kliimaga," ütles uurimuse kaasautor Peter Mayhew. "Kui soojenemine jätkub praeguses tempos, ennustab meie mudel peagi suuremat väljasuremistelainet."

Yorki ja Leedsi ülikoolide koostöös läbiviidud ja ajakirjas Proceedings of the Royal Society B avaldatud uurimus kõrvutas andmed mere- ja maismaaelustiku mitmekesisuse muutuste kohta mere pinnatemperatuuridega samadel ajahetkedel. Nad avastasid, et neli suuremat väljasuremiste lainet viiest Maa ajaloos toimunust on seotud pigem soojemate ja niiskemate perioodidega kui aegadega, mil valitses külm ja kuiv kliima.

Sinna hulka kuulub ka kõige hiiglaslikum väljasuremislaine 251 miljonit aastat tagasi, kui pea 95 protsenti liikidest Maalt kadus.

"Kõige hullemal juhul kogevad tulevased põlvkonnad seda oma silmaga juba järgmisel sajandil," ütles Mayhew. "Et seda vältida, peame välja uurima, miks on väljasuremislained temperatuurimuutustega nii tihedalt seotud."

Kuulsaim väljasuremislaine Maa ajaloos oli kahtlemata 65 miljoni aasta eest toimunud nö Kriidi lõpu väljasuremine (samanimelise ajastu järgi), mis hukutas muuhulgas dinosaurused. Kõige massiivsem väljasuremine toimus aga Permi ajastu lõpul ligi 250 miljoni aasta eest.

Väljasuremissündmusi on seostatud mitmete erinevate teguritega, millest olulisemad on hiiglaslikud meteoriidiplahvatused ning väga võimsa vulkaanilise aktiivsusega perioodid, mis muutsid oluliselt atmosfääri koostist ja seega ka kliimat.

Ka teised suuremad väljasuremiste lained on toimunud peamiselt geoloogiliste ajastuste lõpul. See on nii, sest geoloogiline ajaskaala peamiselt fossiilse materjali alusel koostatud ongi.