Itaalias maffial sama roll kui transiidiäril Eestis

Kuulsa Itaalia maffia tulud ületavad hinnanguliselt 90 miljardi euro piiri ehk 1408 miljardit krooni, selgub uuringukeskuse Sos Impresa sel nädalal avalikustatud uuringust, kirjutas Äripäev. See ülimalt suur number moodustab koguni 7,5 protsenti Itaalia sisemajanduse koguproduktist ehk on võrreldav kogu transiidi osakaaluga Eesti majanduses.

Endise kriminaalpolitseiniku ja riigikogu liikme Koit Pikaro hinnangul liigub ka Eesti organiseeritud kuritegevuses üsna suur raha.

"Kuritegelikud rühmitused on saanud enda omandisse või hallata suuri kinnisvaraobjekte, hotelle, kauplusi, Tallinna kesklinna kinnistuid. Samuti on neile probleemiks raha legaliseerimine," räägib Pikaro. Tema sõnul ei pea paika ajakirjanduses kunagi kõlanud väide, et Eesti uimastituru käive on aastas ligi 8 miljonit krooni. "Tegelikult on hinnanguliselt selline narkoäri nädala- või kümne päeva käive," väidab Pikaro. "Kui lisada juurde veel ka salakaubandus, siis võrdlevalt on see suurem linnade eelarvetest."

Keskkriminaalpolitsei vanemkomissari Ivo Kolgi sõnul Eesti mõistes maffiast kindlasti rääkida ei saa, kuna maffia mõiste eeldab siiski hierarhilist struktuuri ja organiseeritud kuritegevuse ja ametivõimude omavahelist kuritegelikku koostööd. "Eesti mõistes saame rääkida organiseeritud kuritegelikest gruppidest," lausub Kolgi. "Seal liikuva raha kohta hinnangu andmine oleks puhas spekulatsioon."

Pikaro sõnul tegutseb Eestis ligi 30 kuritegelikku rühmitust. Nende seas on nii varasemast säilinud tuumikuga kui ka uute liidrite ümber kogunenud ja tegutsevaid grupeeringud.

"Mõne politseiametniku arvamus, et organiseeritud kuritegevust Eestis enam polegi ja et tegutsetakse n-ö projektide alusel, on veidi ebaõige," arvas Pikaro. "Muidugi on rühmitustes üha raskem välja tuua koosseisu, kuid tuumikud on püsivad. Kasutatakse vaid eri kuriteoliinides tegutsedes eri isikuid."

Uuringukeskuse Sos Impresa uuringust selgub, et Itaalia maffia tuluallikad on traditsioonilised. Suurim osa saadakse liigkasuvõtmisest ja võlgade sissenõudmisest, milles väidetavalt oma tahte vastaselt osaleb 150 000 ettevõtjat.

Päevas saavad ettevõtjad enda kaela 1300 kuritegu, mis on üle 54 juhtumi tunnis ehk peaaegu üks kuritegu minutis.