Täna, 26. oktoobril kiitis Euroopa
Liidu nõukogu heaks Eesti õhupiiri ja Schengeni infosüsteemi viimased
hindamisraportid enne õigusruumiga liitumist.
Septembris toimunud Schengeni infosüsteemi hindamisraportis on positiivselt välja toodud nii Eesti infosüsteemide infrastruktuur, kui ka selle kasutamise üldine ettevalmistus, teatas siseministeerium.
"Uutel liikmeriikidel oli väga pingeline ajakava Schengeni infosüsteemiga liitumiseks, sest teise põlvkonna infosüsteemi valmimine lükkus edasi ja käesoleval aastal tuli teha väga lühikese aja jooksul ettevalmistused vana süsteemiga liitumiseks. On heameel, et kõik kandidaatriigid said sellega õigeaegselt hakkama," ütles siseministeeriumi Schengeni koordinaator Piret Lilleväli.
Samuti toimus septembrikuus Tallinna lennujaama kordushindamine. Kuigi uus infrastruktuur lennujaamas ei ole veel valmis, lahendati Schengeni nõuete täitmine vanas terminalis ning ekspertgrupp andis sellele positiivse hinnangu.
"Uue terminali valmimisel on Eestil kohustus sellest Schengeni partnereid teavitada ning ka uue terminali vastavust Schengeni nõuetele tullakse hindama," selgitas Lilleväli.
Praeguseks on Eesti läbinud kõik liitumiseks vajalikud hindamised ning raportites tehtud soovitused on põhiosas täidetud. Eesti ning veel kaheksa kandidaatriigi ühinemise Schengeni ruumiga peaks Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite nõukogu kinnitama 8.-9. novembril.
Seotud lood
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum
Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki,
muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise
pärast muret.
Seoses Schengeni viisavaba tsooniga
liitumisel reede öösel kell 00.00 ei ole Eestil enam piiripunkte vaja. Riigil on
plaanis Eesti-Läti vahelised piiripunktid müüki panna, vahendab uudisteagentuur
AFP.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.