Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul istungil, mille teemaks oli Eesti liitumine Schengeni lepinguga, andsid sise- ja välisministeeriumi ning nende ametkondade esindajad põhjaliku ülevaate Schengeni lepinguga liitumise käigust ja selle mõjust Eestile.
Marko Mihkelsoni sõnul on Schengeni lepinguga ühinemine oluline samm edasi Euroopa Liidu liikmesriikide integreerumisprotsessis, mis ühelt poolt suurendab kodanikevabadusi ja liikmesriikide õigusi, kuid teiselt poolt toob kaasa ka kohustusi.
Siseminister Jüri Pihli kinnitusel suurendab Schengeni infosüsteemiga liitumine oluliselt riigi siseturvalisust ja võimaldab seaduserikkujaid tabada efektiivselt juba piiril.
Eesti ühinemine Schengeni leppega toimub 21. detsembril maismaa- ja merepiiril ning 30. märtsil 2008 õhupiiril. Nagu osutas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus, jäävad kehtima ka Eestisse antud pikaajalised viisad, kuid need ei laiene teistele Schengeni liikmesriikidele.
Seotud lood
Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum
Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki,
muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise
pärast muret.
Kuna Eesti liitub Schengeni
konventsiooniga, jõustub selle nädala lõpus uus kord narkootiliste ja
psühhotroopsete ravimite kaasavõtmise kohta reisimisel Eestisse või Eestist
välja.
Majandus - ja
kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi
sõnul mõjub Schengeni süsteemiga liitumine Eesti ärimeestele positiivselt, tema
sõnu hõlbustub nii ärikontaktide sõlmimine.
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.