Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Tänasel Euroopa Liidu asjade komisjoni avalikul istungil, mille teemaks oli Eesti liitumine Schengeni lepinguga, andsid sise- ja välisministeeriumi ning nende ametkondade esindajad põhjaliku ülevaate Schengeni lepinguga liitumise käigust ja selle mõjust Eestile.
Marko Mihkelsoni sõnul on Schengeni lepinguga ühinemine oluline samm edasi Euroopa Liidu liikmesriikide integreerumisprotsessis, mis ühelt poolt suurendab kodanikevabadusi ja liikmesriikide õigusi, kuid teiselt poolt toob kaasa ka kohustusi.
Siseminister Jüri Pihli kinnitusel suurendab Schengeni infosüsteemiga liitumine oluliselt riigi siseturvalisust ja võimaldab seaduserikkujaid tabada efektiivselt juba piiril.
Eesti ühinemine Schengeni leppega toimub 21. detsembril maismaa- ja merepiiril ning 30. märtsil 2008 õhupiiril. Nagu osutas välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Lauri Bambus, jäävad kehtima ka Eestisse antud pikaajalised viisad, kuid need ei laiene teistele Schengeni liikmesriikidele.