Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum
Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki,
muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise
pärast muret.
Euroopas ei ole just palju ideid, mis on saanud nii palju toetust. Riikidevaheliste piiride kaotamine on aga tõeline unistus, kirjutas The Economist.
1985. aastal sõlmisid Schengeni lepingu viis riiki. Hiljem liitusid sellega veel kümme riiki. Praegu on Schengeni ruumis kõik ELi riigid, v.a Iirimaa ja Ühendkuningriik, ning kaks liitu mittekuuluvat riiki: Norra ja Island. Nüüd lisandub üheksa uut riiki. 2004. aastal ELiga liitunuist jääb välja vaid Küpros.
Kuigi uued liikmesriigid on teinud suuri jõupingutusi, et oma piiripunktid süsteemi nõuetega vastavusse viia ja Schengeni välispiiri tugevdada, on juba praegu viisaruumis olevais riikides liikvele läinud hirmujutud.
Kõige valjuhäälsemalt on laienemist kritiseerinud Austria siseminister Günther Platter, kes idanaabritega piiri kaotamise asemel plaanib riigisiseselt luua sõjalised kontrollpunktid.
Tšehhi ja Ungari poliitikud on sellisest umbusaldusest hämmeldunud. Samas on Platteri tegelik mure põhjus Slovakkia. Sealne piir Ukrainaga läheb läbi paksu metsa ja Karpaatide. Just seda peetakse Schengeni nõrgimaks lüliks.
Hollandi politseiakadeemia dekaan Monica den Boer leiab, et mure uute liikmete pärast on liialdatud. Ka Itaalia ja Kreeka liitumisel süsteemiga vastavalt 1997. ja 2000. aastal olid kahtlused üleval, kuid need ei ole end õigustanud. Kui muudatustest rääkida, siis nimetab ta pigem suunda paremuse poole, kuna politsei saab riigiüleselt paremini koostööd teha.
Ometi tunnistab ka den Boer, et osalt on mure õigustatud. Tema sõnul ei ole mure mitte praegu liituvad riigid ega Šveits või Küpros, mis plaanivad liituda 2008. aastal, vaid Bulgaaria ja Rumeenia, mis loodavad ühtsesse viisaruumi saada 2010.-2011. aastal. Sealsed madalad palgad ja laialt levinud korruptsioon muudavad piiritöötajad altkäemaksude poolt kergesti haavatavaks.
Seotud lood
Majandus - ja
kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi
sõnul mõjub Schengeni süsteemiga liitumine Eesti ärimeestele positiivselt, tema
sõnu hõlbustub nii ärikontaktide sõlmimine.
Täna, 26. oktoobril kiitis Euroopa
Liidu nõukogu heaks Eesti õhupiiri ja Schengeni infosüsteemi viimased
hindamisraportid enne õigusruumiga liitumist.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe
Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi
ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen
Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni,
Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit
krooni.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.