• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,34%39 515,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 12.10.07, 13:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Schengeni laienemine paneb vana Euroopa muretsema

Euroopa Liidu ühtne õigus- ja viisaruum Schengen laieneb 21. detsembril üheksasse 2004. aastal liiduga ühinenud riiki, muutes reisimise lihtsamaks ka eestlastele. Vana Euroopa aga tunneb laienemise pärast muret.
Euroopas ei ole just palju ideid, mis on saanud nii palju toetust. Riikidevaheliste piiride kaotamine on aga tõeline unistus, kirjutas The Economist.
1985. aastal sõlmisid Schengeni lepingu viis riiki. Hiljem liitusid sellega veel kümme riiki. Praegu on Schengeni ruumis kõik ELi riigid, v.a Iirimaa ja Ühendkuningriik, ning kaks liitu mittekuuluvat riiki: Norra ja Island. Nüüd lisandub üheksa uut riiki. 2004. aastal ELiga liitunuist jääb välja vaid Küpros.
Kuigi uued liikmesriigid on teinud suuri jõupingutusi, et oma piiripunktid süsteemi nõuetega vastavusse viia ja Schengeni välispiiri tugevdada, on juba praegu viisaruumis olevais riikides liikvele läinud hirmujutud.
Kõige valjuhäälsemalt on laienemist kritiseerinud Austria siseminister Günther Platter, kes idanaabritega piiri kaotamise asemel plaanib riigisiseselt luua sõjalised kontrollpunktid.
Tšehhi ja Ungari poliitikud on sellisest umbusaldusest hämmeldunud. Samas on Platteri tegelik mure põhjus Slovakkia. Sealne piir Ukrainaga läheb läbi paksu metsa ja Karpaatide. Just seda peetakse Schengeni nõrgimaks lüliks.
Hollandi politseiakadeemia dekaan Monica den Boer leiab, et mure uute liikmete pärast on liialdatud. Ka Itaalia ja Kreeka liitumisel süsteemiga vastavalt 1997. ja 2000. aastal olid kahtlused üleval, kuid need ei ole end õigustanud. Kui muudatustest rääkida, siis nimetab ta pigem suunda paremuse poole, kuna politsei saab riigiüleselt paremini koostööd teha.
Ometi tunnistab ka den Boer, et osalt on mure õigustatud. Tema sõnul ei ole mure mitte praegu liituvad riigid ega Šveits või Küpros, mis plaanivad liituda 2008. aastal, vaid Bulgaaria ja Rumeenia, mis loodavad ühtsesse viisaruumi saada 2010.-2011. aastal. Sealsed madalad palgad ja laialt levinud korruptsioon muudavad piiritöötajad altkäemaksude poolt kergesti haavatavaks.

Seotud lood

Uudised
  • 04.10.07, 16:35
Ministeerium: Schengeniga liitumine soodustab ärikontakte
Majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitikatalituse juhataja Raul Allikivi sõnul mõjub Schengeni süsteemiga liitumine Eesti ärimeestele positiivselt, tema sõnu hõlbustub nii ärikontaktide sõlmimine.
Uudised
  • 26.10.07, 13:19
Eesti õhupiir ja Schengeni infosüsteem vastavad liitumise nõuetele
Täna, 26. oktoobril kiitis Euroopa Liidu nõukogu heaks Eesti õhupiiri ja Schengeni infosüsteemi viimased hindamisraportid enne õigusruumiga liitumist.
Uudised
  • 12.11.07, 17:36
Mihkelson: Schengeniga liitumine suurendab siseturvalisust
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul suurendab Schengeni lepinguga ühinemine kodanikevabadusi ja liimesriikide õigusi, kuid toob kaasa ka kohustusi, teatas riigikogu.
Uudised
  • 04.10.07, 17:51
Eesti on Schengeni eest maksnud hetkeseisuga ligi 86 miljonit krooni
Euroopa Komisjon eraldas Eestile Schengen Facility programmi raames 77 miljonit eurot ehk 1,2 miljardit eesti krooni, Eesti riik on omalt poolt hetkeseisuga välja käinud juba ligi 86 miljonit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele