Tähtede veerimisest on vähe

Oleme maailma rahvastiku hulgas kindlalt nn õnneliku miljardi hulgas, mille eest tuleb tänada ka kõiki meie õpetajaid. Üle maailma kõlavad lööksõnad kirjaoskamatuse likvideerimisest ja tüdrukutele koolitusvõimaluste loomisest jäävad meile kaugeks. Ent aeg nõuab tähtede kokkuveerimise kõrval muidki kirjaoskusi - tehnoloogiavõimaluste kasutamist, sotsiaalset küpsust, ettevõtlikkust. Peamine on aga oskus end pidevalt täiendada.

Just nende uute kvaliteetide arendamiseks peab looma aluse riiklik hariduspoliitika.

Kas on aga meie otsustest ka mingeid vilju näha, millest ühiskonna ja majanduse innovaatilisus võiks toitu saada? Üht-teist ju on. Nt oli mullu kolmandik 25-64aastastest kolmanda taseme haridusega. See näitaja on Soome ja Taani järel ELis üks kõrgemaid, mistõttu ei pea me Eestis kõrgharidusele ligipääsust rääkima kui eraldi avaliku poliitika eesmärgist.

Paljuski on see saavutatud avatud ülikoolide ja tasulise õppega viimasel kümnendil, kui järsult suurenes õppurite huvi kvalifikatsiooni uuendada või parandada. Suur osa inimesi on end täiendanud isiklikest säästudest. Tähelepanuväärne on, et ligi kolmandik üliõpilaskonnast on vanuses 26+.

Edukad oleme olnud seitse aastat tagasi alanud poliitikaga - luua koolitustellimuse raames kõrgkoolidesse loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade õppekohti. See on eeldus tehnoloogiamahuka tootmise arenduseks ja rakenduseks. Tõusma on hakanud nende erialade lõpetanute osakaal - 2000-2005 keskmiselt 12,1% aastas.

Mullu jõudsime 11,2 teadlase ja insenerini 1000 20-29aastase elaniku kohta. Seda on vähem kui Soomes (17,79) ja Iirimaal (24,5), kuid rohkem kui Saksamaal, Belgias, Sloveenias, Norras, USAs. Kuid eesmärk on 8 teadlase ja inseneri 1000 hõivatu kohta. Selle saavutamiseks tuleb meil aastaks 2014 ette valmistada üle 3000 uue teadlase ja inseneri. See tähendab 400 uut lõpetajat aastas loodus- ja täppisteaduste, tehnoloogia vallas järgmise 7 aasta vältel.

Edukalt ei saa õpetada, kui pole teadlaste-õppejõudude pidevat järelkasvu. 2003. aastast ongi viidud sisse doktoranditoetus ja laiendatud doktoriõppe koolitustellimust. Kaitstud doktorikraadide arv on kasvanud, kuid vaja on vähemalt 300 aastas. Selleni jõuame, kui kujundame ümber doktorantuuri rahastamise ja tõstame lisasummadega ülikoolide võimalusi doktorantidega tegelda, lisaks noorte endi doktoranditasu.

Raha selleks on järgmise aasta eelarves. Ja ka kõrghariduse rahvusvahelistumise tõstmiseks - stipendiumid välismaal õppimiseks, samuti riiklikult rahastatud inglisekeelsed õppekavad välistudengitele. Plaanis on kutsuda siia kraade kaitsma noorteadlasi teistest maadest.

Uuringud näitavad, et elukestvas õppes osalemise aktiivsus on tugevalt seotud inimese haridustasemega. Õpib see, kes õppida oskab ja selle vajalikkusest aru saab. Kõrgharidusega inimesed õpivad oluliselt rohkem kui madalama haridustasemega inimesed. Et ühiskonnas konkurentsitaset veelgi tõsta, on oluline pöörata tähelepanu ka madalama haridustasemega inimestele, kes ise teed haridusasutusse ei leia. Kui neil pole selleks raha, tuleb toetada, kui pole piisavalt sotsiaalseid oskusi ja algatust, tuleb suunata.

Euroopa struktuurifondide abi on kavas kasutada, pakkumaks täiend- ja ümberõpet madalama ja keskmise haridustaseme ja konkurentsivõimega inimestele. Ministeeriumi kaudu rahastatakse täiskasvanuhariduse programme ligi 260 miljoni ulatuses. Tõukefondide raha eest kutseõppeasutustes tulevad kursused peaksid olema suunatud inimeste tööalase konkurentsivõime parandamisele, kvalifikatsiooni tõstmisele, uue eriala omandamisele. Vabahariduskeskustes toetatav koolitus keskendub n-ö pehmematele erialadele (nt keeleoskus, arvutikasutus). Aastaks 2015 tahaks koolitada vähemalt 70 000 täiskasvanut.

Kõik need inimesed peaksid olema heas mõttes nakatunud - ettevõtlikkusse ja õpitahtesse. Ja eeskujuks oma lastele, kes näevad, et pidevas uuenemises on ühiskonna, aga eeskätt oma perekonna edu võti.