Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Partsi kinnitusel on Hiina Ningbo ja Hongkongi sadamad operaatoritena valmis
investeerima Eesti sadamatesse, ka riik ise peaks investeerima mõne
miljardi.
"See läheb väga hästi kokku mudeliga, kuidas Tallinna Sadam on senini töötanud," ütles Parts ETV hommikuprogrammis Terevisioon.
Minister selgitas, et sadam on põhiinfrastruktuuri arendaja ja operaator eraettevõtjana ehitab oma infrastruktuuri välja. Partsi sõnul on tulnud aeg, kus Hiina kapital hakkab investeerima maailma. "Hiinlased ei ole leidnud partnereid, kes suudavad nende mahtudele vastavalt investeerida," märkis minister.
Tallinna sadam suudaks tema sõnul teenindada märksa suuremas mahus konteinervedusid, kui seni. "Minimaalne tase, millest partnerid räägivad, on neljakordne praeguste mahtude tase," tõdes Parts.
Samuti peavad olema võimelised konteinereid vedama nii Eesti Raudtee kui ka autofirmad.
Ministri kinnitusel vajab Muuga sadam suurenenud konteinervedude töötlemiseks enim pinda logistikakeskustele. "Need territooriumid on olemas, kuid vajavad vastavaid investeeringuid mõne miljardi krooni ulatuses," rääkis ta.
"Meie puhul on strateegiline koostöö väga mõistlik," märkis Parts. Tema sõnul peab Hiina väga oluliseks ka partnerriigi poliitilist tahet, mida Eesti on püüdnud igati väljendada.
"Kui meil tekiks strateegiline koostöö, oleks see Eesti transiidisektorile tulevikus hea perspektiiv," märkis Parts.
Seotud lood
Venemaa majanduskasvu ja üha suureneva
kaubavahetuse tõttu Euroopa Liiduga mitmekordistub Balti regioonis
konteinervedude maht. Läti juba valmistub suurenevateks kaubamahtudeks, Eesti
aga arendab Vene transiidi asemel koostööd hoopis Hiinaga.
21. - 27. oktoobrini viibib majandus- ja
kommunikatsiooniminister Juhan Parts visiidil Hiinas, et tutvustada Eestit kui
transiidimaad ja arendada Tallinna Sadama ning Tallinna Lennujaama ärisuhteid.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.