Venemaa majanduskasvu ja üha suureneva
kaubavahetuse tõttu Euroopa Liiduga mitmekordistub Balti regioonis
konteinervedude maht. Läti juba valmistub suurenevateks kaubamahtudeks, Eesti
aga arendab Vene transiidi asemel koostööd hoopis Hiinaga.
Kuigi idanaaber üritab tugevalt arendada oma sadamaid, on Balti sadamatel ka tulevikus kaubasadamatena oluline osa, sest Soome lahe ääres paiknevad Primorski ja Peterburi kaubasadamad ei tule üksi selliste kaubamahtudega toime, nagu ka ei suuda seda Hamburgi ja Rotterdami sadamad, kirjutas YLE Uutiset.
Venemaa suursaadik Lätis Aleksandr Vezjakov ütles paar päeva tagasi, et Venemaa ei lõpeta naftatoodete ja konteinerite vedu läbi Baltimaade, kuna just Läti sadamatel on palju kasutamata ressursse, lükates sellega ümber Venemaa asepeaministri Sergei Ivanovi varem öeldu, et transiidist läbi teiste riikide loobutakse täielikult.
Läti ja Leedu sadamad võidavad olukorrast kõige rohkem, sest mõlemal riigil on koostöö seljatoena vähemalt kehtiv piirileping. Eesti kaudu käivale Vene transiidile andsid löögi pronkssõduriga seotud rahutused, mis läksid Eesti riigile maksma ligikaudu pool miljardit eurot (7,78 miljardit krooni), kirjutas YLE Uutiset. Vene nafta- ja kaubasaadetised läbi Eesti kahanesid kiiresti ja ka muud Eesti idaärid kannataside selle tõttu. Seepärast hakati ka Eestis kiiresti otsima vähenenud veomahtudele muid võimalusi.
Läbirääkimised Hiinaga on olnud edukad ning Tallinna lähedale Muugale kerkib hiinlaste konteinerterminal, esimesed laevad Hiinast peaksid saabuma juba paari aasta pärast, kirjutas Soome uudistekanal.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan
Partsi kinnitusel on Hiina Ningbo ja Hongkongi sadamad operaatoritena valmis
investeerima Eesti sadamatesse, ka riik ise peaks investeerima mõne
miljardi.
Venemaa asepeaminister Sergei Ivanov teatas
pühapäeval Balti riikide kaudu toimuva naftatransiidi lõpetamisest aastaks 2015,
võrreldes 2006. aastaga on transiidimaht Eestis vähenenud ligi 40%.
Ventspils nafta tütarettevõtte Ventspils
nafta terminals Ltd transiidimahud on võrreldes eelmise aastaga esimese viie
kuuga kasvanud 2,9 miljoni tonni võrra.
Kui mitte arvestada 2006. aasta
erakorralist kasumit varade müügist, siis vähenes Tallinna sadama kogutulu
põhitegevusest 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga umbes 15%.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.