Täna kiideti valitsuses heaks eelnõu,
millega tööl käiv isa saab kümne päeva isapuhkuse eest oma keskmist palka.
Eelnõuga on töötaval isal õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, hetkel makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas.
Sotsiaalminister Maret Maripuu sõnul on eelnõu eesmärk väärtustada isa rolli ühiskonnas ja tugevdada peresidemeid. „Pere jaoks tähendab see väga palju, kui nii isa kui ka ema mõlemad saavad väikese lapsega koos kodus olla. Samas on oluline, et nad selle aja jooksul ei kaotaks oma sissetulekut,” ütles Maripuu.
Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka. Praegu on isal õigus saada neliteist kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
Seadusesse jääb eraldi sättena ka emale või isale igal tööaastal antav täiendav lapsepuhkus: kolm tööpäeva ühe või kahe alla 14aastase lapsega ning kuus tööpäeva kolme või enama alla 14aastase lapsega või vähemalt ühe alla 3aastase lapsega vanemale.
Seadus jõustub järgmise aasta algusest.
Isadele puhkusetasuna makstava keskmise palga arvutab ja maksab välja tööandja. Tööandjale hüvitatakse puhkusetasu sotsiaalministeeriumi kaudu riigieelarvest. Tööandjale hüvitab summad penisoniamet.
Seotud lood
Rahvastikuminister Urve Palo ütles aripaev.ee lugejate küsimustele vastates, et on õiglane, kui see vanem, kes teenis tulu rohkem, saab ka rohkem vanemapalka.
Äripäeva esmaspäevane juhtkiri leiab, et
peretoetuste mõjul peabki naiste tööhõive vähenema.
Viimase nelja aasta jooksul on Tartu ja
Tallinna arstid pidanud tunde võitlema nelja väikelapse elu eest, kes kõik olid
söönud Lätist pärit südamerohtu etatsisiin. Kolme last ei õnnestunud päästa.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.