Superbakterid - surmavam kui aids? II

Metitsilliiniresistentne bakter Staphylococcus aurea (MRSA) on tegelikult nagu iga teinegi stafülokok. Erinevuseks on, et seda bakterit on raske tappa, see levib hästi ning võib põhjustada inimese surma.

Stafülokokid satuvad kehale nahalt – need bakterid võivad elada nahapinnal või pehmetel kudedel. Tervetel inimestel ei juhtu tavaliselt midagi. Inimese vere valgelibled ning kehas moodustuvad antikehad saavad bakteriga hakkama. Kui juba enne on põletikulisi haavu või marrastusi, milles bakterid põletikku õhutavad, siis on organismil raskem MRSA vastu võidelda.

Kui MRSA lõpuks suudab kehas kanda kinnitada, paistab infektsioonipiirkond nagu väike muhk, vistrik või lihtsalt nahaärritus. MRSA inkubatsiooniperiood on varieeruv, kuid enamasti kulub mõni päev enne kui bakter mõjule pääseb. Kui see on alanud, muutuvad vistrikud paiseteks – nende keskele tekivad õõned, mis täituvad nakatunud mädase vedelikuga.

Paised võivad olla väga valulikud ning võivad laieneda kehas kõikjale- luudesse, vereringesse ning siseelunditesse. Kui infektsioon on jõudnud siseelundite või vereringeni, on seisukord eluohtlik. MRSA-infektsiooniga patsiendil võib tekkida toksiline šokk, südame sisekesta põletik – endokardiit, kopsupõletik või veremürgitus.

Ajal, mil MRSA nakkusest saab haigus, esineb siiski mitmeid sümptomeid. Ehk, kui nakkus on saadud, ei oota kohe ees silmapilkne surm. MRSA-nakkuse puhul võib inimene märgata suurenenud nahaärritust või õhetust nakkuskolde ümber. Samuti võib olla palavikku.

Kui infektsioon on juba jõudnud siseelunditeni, ilmnevad palju tõsisemad sümptomid – valu rinnus, külmavärinad, hingeldus. Midagi on väga valesti.

MRSA levib väga kergesti. Ta võib su kehas olemas olla ka praegu ning sul pole sellest mingit aimu. Paljudel tervetel inimestel on see bakter olemas, aga mingeid haigusnähte ei ilmne. MRSA võib levida nina limaskestades või nahapinnal.

Kuid enamasti saavad inimese selle nakkuse haiglast, mis on MRSA-nakkuste peamine taimelava. Eriti irooniline on siinjuures asjaolu, et haiglasse satuvad ravile ka need inimesed, kelle nakkus on pärit väljastpoolt haiglat – näiteks nahakontaktist MRSA-infektsiooni põdeva inimesega.

Kas inimene, kes kahtlustab endal sellist nakkust, peaks haiglast eemale hoidma? Kindlasti mitte. Haigla on siiski ainus koht, kuhu pöörduda MRSA kahtlusega.

Mida arstid MRSAga teevad? Loe edasi: Superbakterid - surmavam kui aids? III