Salongiketi Salon+ omanik ja juhatuse liige
Indrek Lõhmus leiab, et kui ka sissetulek kasvab, siis võiks kõrgeim veel
mõistetav inflatsioon olla 8-10%.
Lõhmuse sõnul tõstis Salon+ viimati hindu kevadel. Ettevõtte nõukogu liikme Helena Lõhmuse andmetel tõusid hinnad keskmiselt kümme protsenti.
„Meie hinnakiri oli väga pikk ja keeruline, muutsime seda lihtsamaks, ühtlustasime veidi hindu. Osa teenustel tõusid hinnad väga vähe, teistel rohkem. Keskmine tõus aga jäi umbes 10 protsendi juurde,“ rääkis ta.
Helena Lõhmus põhjendas hinnatõusu müüdavate toodete puhul tarnijatest tingitud hindade kasvu ja uute toodete hindadega, mis üldiselt on kallimad. Teenuste puhul aga ja üldise inflatsiooniga. „Näiteks mõjutab teenuste hindasid transpordi, vee ja elektri hinnatõus. Sooja veeta ei saa ju ühtki salongi lahti hoida. Samuti tõusevad hinnad siis, kui kaubanduskeskused üürihindu tõstavad,“ selgitas Lõhmus.
Tema sõnul on hinnatõus hakanud vaikselt ka tarbijate ostuotsustele mõjuma, öeldes, et enam ei eksperimenteerita nii palju. Samas Salon+ oma käibes kaotanud ei ole. Kett on viimastel aastatel käivet kasvatanud 25-30%.
Sarnaselt hinnatõusule on Salon+-s kasvanud ka palgad. Helena Lõhmus selgitas, et juuksurid saavad peamiselt palka vastavalt töötulemustele. Kuna aga teenuste ja toodete hinnad on tõusnud, on kasvanud ka nende palgad. Samuti mängib teenindajate palkade kasvus oma osa ettevõtte sees toimuvad koolitused, mis ärgitavad müüki suurendama.
Seotud lood
Eesti tarbija rahakott ei ole 1998. aastast
kohanud sellist lööki kui tänavu oktoobris, mil eelmise aasta sama ajaga
võrreldes kallinesid kaubad ja teenused rekordiliselt 8,5 protsenti.
Viimastel kuudel on hinnatõusu kiirenemist
Eestis põhjustanud peamiselt väliskeskkonnast tulenevad mõjud. Ka aasta
viimastel kuudel peaks inflatsioon toiduainete ja nafta kõrgete
maailmaturuhindade tõttu jääma oktoobrikuu taseme lähedale.
Premia Tallinna Külmhoone juht Kuldar Leis
leiab, et oktoobri 8,5% hinnatõus on liiga suur, kuid usub, et tõus jätkub
veelgi.
Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti
teatel oktoobris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,5 protsenti, mis on
viimase kümne aasta suurim tõus.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.