Viimastel kuudel on hinnatõusu kiirenemist
Eestis põhjustanud peamiselt väliskeskkonnast tulenevad mõjud. Ka aasta
viimastel kuudel peaks inflatsioon toiduainete ja nafta kõrgete
maailmaturuhindade tõttu jääma oktoobrikuu taseme lähedale.
Kuises arvestuses ulatus inflatsioon 1 protsendini, millest toiduained moodustasid 0,9 protsenti. Toidukaupade hinnatõusu taga on üha kasvav toiduainete tarbimine arenevates Aasia riikides ning ilmastikuoludest tingitud saagikuse vähenemine. Sel põhjusel võib toiduainete kallinemine jätkuda ka lähikuudel.
Piima- ja leivatooted kallinenud aastaga 23 protsenti. Samuti ei saa siinkohal välistada kaupluste juurdehindluse suurendamist, kuid selle mõju on viimastel kuudel tunduvalt väiksem maailmaturgudel toimuvast.
Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) tõusis rahandusministeeriumi hinnangul oktoobris 5,9 protsendini, mis ületab 3,3 protsendi võrra kolme madalaima inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi referentsväärtust.
Seotud lood
Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise instituudi
direktor ja Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaat Andres Arrak leiab, et Eestit
on tabanud ohtlik nähtus, mis ühendab omavahel stagnatsiooni ja
inflatsiooni.
Alates tänasest, 5. veebruarist, saab Sampo
Pangas sõlmida uue investeerimishoiuse „Põllumees põline rikas II“
lepinguid.
Tarbijahinnaindeks tõusis statistikaameti
teatel oktoobris võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,5 protsenti, mis on
viimase kümne aasta suurim tõus.
Kõik kolm Balti riiki on Eurostati viimase
ülevaate põhjal ELi riikide inflatsiooniedetabeli tipus, kirjutas Postimees.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?