Nõlvak: innovatsioonil ja ristiusul pole vahet

„Ükski innovatsioon ei alga ideest, see algab usust. Innovatsioonil ja ristiusul ei ole erilist vahet. Nii nagu 2000 aastat tagasi kirjutati raamat ideede müümiseks, nii peab ka innovaator oma ideid müüma. Innovatsiooni teeb usk,“ selgitas Nõlvak Eesti Innovatsiooni Aastakonverentsil INNOESTONIA.

„Häid mõtteid on planeedil nii palju, et neid saab osta kolm senti ämbritäie eest. USAs esitatakse näiteks 440 000 patenditaotlust aastas. Need on nagu luuletused, innovatsioon on heade mõtete seast kasulike välja valimine. Ma olen sellega tegelenud pool aastat, kuid ma ikka ei saa aru, millised on kasulikud mõtted. Arvan siiamaani, et Delfi puhul on tegemist keskmise ideega, Ville Jehe on lihtsalt hea juht,“ selgitas ta.

„Innovatsiooni teeb eelkõige investor, kes investeerib ettevõttes, mis on nii teistsugune, et ei oma veel kontakti turuga ega tea, milline on tulevik ,“ tutvustas ta oma visiooni.

„Kahe võrdse projekti puhul määrab projekti edukuse usk. See, kes ronib 20 korda aknast sisse kui talle jalaga tagumiku antakse, on edukas,“ andis Nõlvak vihjeid.

Samuti tõi ta välja mõned valdkonnad, nagu kliima soojenemine, transport ja linnad, kus Eesti innovaatorid võiksid edukad olla.

„Inimkond kulutab 10 miljonit liitrit naftat päevas, varsti saab nafta otsa. Ettevõtted, kes kasutavad palju transporti peaks selle peale mõtlema. Kas on mõtet tuua Malaisaiast puuvilju, Eestis nendega midagi natuke teha ja siis Soome viia,“ tõstatas ta küsimuse.

Nõlvak arvab, et elektriautod on jätkusuutlik suund. „Inimkond läheb massiliselt üle elektritranspordile, sest see on saastevaba, elektritarbimist ühtlustav, saab kasutada taastuvaid energiaid jne. Elektriautol on vähe liikuvaid osi ja see on efektiivsem,“ selgitas ta.

Teine suund on, et inimkond liigub linnadesse. 2008. aastal elas 3,3 miljardit inimest linnas, 2030. aastal elab linnades 5 mld inimest. „Inimese keskmine ökoloogiline jalajälg 2,2 ha Maal on pinda 1,9 ha inimese kohta. Euroopa keskmine jalajälg on 9 h, Euroopas 5 ha. Jalajälg on suurem linnastunud piirkondades. Linnadesse aga hakkavad kolima Aasia inimesed, kus linnastumise tase on veel madal. Linnasid peaks ümber tegema, sellise ressursi kuluga ei vea kuidagi välja. Hiinlased juba koos Taani arhitektidega tegelevad sellega. Miks taanlased võivad Hiinas linnu projekteerida? Miks ei võiks eestlased tegeleda probleemiga, millele keegi lahendust ei tea,“ pakkus ta ideid välja.

Kolmandaks tõi ta välja, et energia raiskamise vähendamisega võib innovatsiooni korraldada. „Põlevkivi energiajaamades raisatakse 70% energiast. Kasutatakse tehnoloogiat, mis on pärit 18. sajandist, pannakse kivid põlema, kuumutatakse vesi keema ja aur paneb turbiinid tööle. Eestis on 2/3 energiakulust küte ja Narva soojusenergia jaamade toodetud soojusest 70% läheb Narva jõe kütmiseks,“ tõi ta näiteid. Üleliigset energiat võiks ju kasutada näiteks krevettide kasvatamiseks, Saksamaal on Happy Shrimp esimene troopiline krevetifarm, kasutab elektrijaama jääksoojust.

Nõlvaku sõnul on ka globaalne soojenemine innovatsiooni mõttes võimalusi pakkuv, millega teised Euroopa riigid juba tegelevad. „Temperatuuri tõustes 2-3 kraadi hakkavad seni rahulikku Eestit tormid kimbutama. Tulevikus ei ole vist näiteks suusaäri väga perspektiivikas,“ selgitas ta.