Hansapanga Eesti peadirektori Priit Põldoja
sõnul halvendab SMS-laen majanduslikku olukorda, samas arvab ta, et Hansapangal
on õigus ise otsustada, kellele nad teenust pakuvad ja kellele mitte.
"Alustaksin sellest, et tegelikult on meil õigus otsustada, kellele me teenust pakume ja kellele ei paku. Põhimõtteliselt ei meeldi meile see, mida SMS-laenu ettevõtted teevad. Aga me ei näe põhjust seda teenust mitte pakkuda," kommenteeris Põldoja.
"Iseenesest me võime loobuda üksikute klientide teenindamisest. Me arvame, et SMS-laen halvendab inimeste majanduslikku olukorda. Kuid me ei hakka seda teenuse lõpetamisega piirama," märkis Põldoja.
Tema sõnul on kiirlaenupakkujaid üle maailma igal pool väga palju tekkinud. "Neid on liiga palju tekkinud, eks keegi ikka lõpuks välja sureb," lisas Põldoja.
Seotud lood
SMS-laenu võtab pakkuja SMS Laenu sõnul iga
päev umbes 300 inimest ning keskmiselt laenatakse korraga 3000 krooni, mille
tavaline SMS-laenu võtja tagastab järgmisest kuupalgast.
SMS-laenudega kaasas käivad pettused on
Eestis endiselt suur mure, sest mõne inimese lihtsameelsus ja teiste fantaasia
on etteaimamatud.
Kiirlaenufirma Credit Invest juhi Valdis
Kaldi sõnul on SEB Eesti Ühispank üles puhunud mulli, milles nad tegelikult ise
süüdi on.
SEB Eesti Ühispank on otsustanud, et uute
SMS- ja kiirlaenu pakkujatega enam pangalingi kaupmehelepinguid ei sõlmita.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.