InnoEstonia: äri põhjalaskmisele vaadatakse Eestis viltu

Eesti Talleks nõukogu esimees Jüri Riives arvab, et Silicon Valley on omapärane kooslus, mis on iseenesest on kujunenud innovaatilise keskkonna prototüübiks. „Seal ei tehta tööd selle pärast, et linnuke kirja saada, vaid selleks et läbi lüüa. Eestis oleme jõudnud nii kaugele, et kui firma saab 50 miljonit käibest 5 miljonit kasumit, on omanikud on õnnelikud. Ei mõelda sellele, et on vaja minna välja ja olla maailma tasemel tegija oma valdkonnas,“ märkis ta. „Peab tekkima tahtmine midagi suurt teha, võtta vastu kiired otsused. Kui jokutame ja mökutame ei jõuagi kuhugi. Eesti vanasõna kaua tehtud kaunikene, ei pea paika,“ arvas ta.

Paneelist osavõtjad tunnistasid, et eestlaste suurim probleem on riskijulguse probleem. Kardetakse eksida ja Eestis ei räägita eksimustest, firmade põhja laskmisest ja kui keegi ka seda teeb, on ta igavesti häbimärgistatud.

„Silicon Valleys algab jutt tihti teemal, mida sina siis valesti tegid. Eestis ei juhtu seda kunagi. Eestlastel puudub julgus riskida ja äride põhjalaskmise vaadatakse viltu. Kui ei julge valest teha, siis ei julge ka midagi suurt teha. Edukate Eesti ettevõtete suurim ambitsioon on teha esindus Lätti,“ selgitas ta.

EGeen International Corp.i tegevjuhi Kalev Kase sõnul on Silicon Valley ainuke koht maailmas, kus maksab see, mis sul on pea sees. „Keegi ei karda seal oma ideid välja käia. Kiire "ei" on paremuselt teine vastus, sest siis saavad inimesed teada, et võib-olla peaks midagi ümber mõtlema,“ selgitas ta, lisades, et ka mitte kõige paremate mõtete jagamisest võib vahel kasu olla.

Teiseks leidsid osalejad, et Eesti on liialt suletud ja kõik tunnevad niigi kõiki. Oleks vaja suurendada väliste võrgustike osakaalu. „Madissoni pubi läheduses saab kohtuda kõigiga, kellega on vaja kohtuda,“ selgitas Kask. Ka Tamkivi nõustus, et ei ole mõtet Eesti-sisest suhetevõrgustikku ametlikult formuleerima hakata. „Londonis, Helsingis ja veel 50 Euroopa linnas toimuvad nn avatud kohviku külastused, kus ettevõtjad, riskikapitalistid ja teised innovaatorid kogunevad, et mõtteid vahetada. Külastage neid,“ soovitas ta.

Riivese sõnul tuleb luua sidemeid ja tööstusharude vahel, mitte tööstusharude sees.

Skype Eesti tegevdirektor Sten Tamkivi ütles, et Eesti immigratsioonireeglid ja ülikoolides toimuv tuleks üle vaadata. „Koht ei ole isegi oluline, kliimat ei saa ju eksportida, kuid arvan, et Eesti on piisavalt progressiivne riik,“ selgitas ta.

„Kogemuste vahetamisest muu maailmaga on tore rääkida, kuid seni kuni kolmele hiinlasele ei saa kuu ajaga viisat, ei ole millestki rääkida,“ arvas Tamkivi, et Eesti immigratsioonipoliitika tuleb üle vaadata. „Kui kliendid on globaalsed, siis pead ettevõttes ka globaalset rahvast omama. Sa ei saa teha toodet, kui sa ei tea turu vajadusi,“ selgitas ta.

Tallinna Tehnikaülikool professori Milvi Tepi sõnul tõmbab sealne avatud keskkond inimesi. „Tootmisvahendid on inimeste peas ja kuuluvad lihtrahvale nagu Marx tahtis. Avatust ei takista eestlaste külmus, loodus ja kinnisus. Meil on teatud oskused ja teadmised puudu. Me ei saa aru, et koostöö on hea, meil ei oleks seda nagu vaja. Eesti on muutunud suletuks. Suletud mentaliteet on suurim oht ja takistus. Tuleb tekitada inimestevahelist konkurentsi. Inimesi tuleb siia avasüli meelitada,“ leidis ta.