Rõiva- ja tekstiilitööstus püsib jätkusuutlik

Peab tõdema, et ajakirjanduses ilmunud väljaütlemised rõiva- ja tekstiilisektorist kui odavast ja konkurentsivõime kaotanud majandusharust on tihtipeale ebakompetentsed ja lihtsustatud.

Tegelik olukord on paljus vastupidine, täna on Eesti majandusele kõige olulisem eksportiv tööstussektor ning rõiva- ja tekstiilitööstus ekspordib põhiosa toodetud väärtustest.

Eesti rõiva- ja tekstiilitööstusele oli 2006. aasta üldiselt edukas. Kogukäive kasvas 2005. aastaga võrreldes tekstiilitööstuses 3% ja rõivatööstuses 6,8%. Suurema osa ettevõtete puhul ületas turgudelt pakutavate tellimuste maht tootmisvõimsusi.

2006. aastal kasvas rõiva- ja tekstiiliettevõtete tootlikkus ligikaudu 16%, muret teeb palgakulude liigkiire kasv, mis 2007 I kvartalis oli eelmise aasta I kvartali tasemest 17% kõrgem.

Hästi läheb tööstustel, kus on investeeritud tipptehnoloogiasse, kes järjepidevalt investeerivad toote arengusse ja kaubamärkidesse. Rahvusvahelistel turgudel läbilööv ettevõte peab omama peensusteni väljatöötatud logistikat ja hoidma usalduslikke kliendisuhteid. Meie juhtivatel rõivatootjatel on hea nina hooajaks õige disaini ja moe leidmisel ning maailmaturult moodsate ja kvaliteetsete kangaste hankimisel. Turu ja müügi paremaks kontrollimiseks on mitmed ettevõtted loonud oma kaupluste võrgu nii siseturul kui ka välisriikides.

Mitmed edukad ettevõtted tegid õigeaegsed valikud ja on mõistnud, et kõike ise toota on majanduslikult mõttetu. Nemad toodavad kasumlikult kvaliteetset ja kallimat kaupa Eestis ning odavat tööd tellivad madalama tööjõukuluga riikidest.

Tulevikku planeerides tasub Eesti ettevõtetel lähtuda Euroopa Liidu 15 vana liikmesriigi kogemusest - jätkusuutlikkuse tagab ettevõtte paindlikkus ja pidev muutumine.

Praegu on neil võimatu valmistada tooteid, millega oldi edukad 10-15 aastat tagasi. Euroopas on praegu edukad ettevõtjad, kes investeerivad teadusesse ning toodavad traditsiooniliste tekstiilitoodete asemel tööstuslikke ja tehnilisi tekstiile. Näiteks juhtival Suurbritannia De Montforti tekstiiliülikoolil on arenduslepingud 150 tööstusettevõttega oma piirkonnas.

Kõrgete tööjõuludega riikides Belgias ja Šveitsis pole tekstiilitööstus viimasel kolmel aastal töökohti kaotanud ja sektor areneb jõudsalt. Möödunud aastal töötas Belgia tekstiilitööstuses umbes 32 000 inimest, Šveitsis 17 000. Töötasu on nende riikide tekstiilifirmades keskeltläbi 480 krooni tunnis.

Eesti rõiva- ja tekstiiliettevõtete jaoks peab muutuma oluliseks koostöö kodumaiste ja Euroopa ülikoolide ning arenduskeskustega, seda eelkõige materjaliteaduse valdkonnas. Juba lähitulevikus vajab tööstus kõrgsuutlikke kiudusid, mis on ülitugevad ning kuuma- ja kemikaalikindlad. Tulevikumaterjalideks võib pidada ka tarku ehk intelligentseid tekstiilikiudusid, mis juhivad energiat ja reageerivad kehatemperatuurile. Nende baasil valmistatud tooted annaksid meie tööstusele kõrge toodetava lisaväärtuse ja konkurentsieelise paljudeks aastateks.