Kas poisi ja tüdruku sündimise tõenäosus on
erinevatel naistel alati ja igalpool ühesugune? Hoopiski mitte. Rikastes
riikides elavatel emadel on poja sündimine viie protsendi võrra tõenäolisem kui
tütre sündimine.
Seda nähtust on püütud seletada erinevate teooriatega. Mõned arvavad, et oma osa võib olla suitsetamisel, teised leiavad, et olulised võivad olla ema toitumisharjumused. Kumbagi teooriat pole suudetud veenvalt tõestada, kirjutas The Economist. Uus uurimus toob aga välja uue faktori: stressi.
Huvitaval kombel aitas mõistatusele valgust heita 11. septembril 2001 toimunud terrorirünnak. Pandi tähele, et nädal pärast katastroofi eostatud beebid olid suurema tõenäosusega tüdrukud kui poisid. Need andmed klapivad hästi varasemate vaatlustega, mis on näidanud, et üleujutuste, maavärinate ja sõdade ajal rasestunud naised said suurema tõenäosusega tütre kui poja emaks. Lisaks on Taani Aarhusi ülikooli teadlased näidanud, et perekonnas valitseva leina ajal rasestunud naised sünnitasid samuti pigem tütre.
Sellest kõigest järeldati, et viljastumise ajal stressis olev naine saab pigem tütre kui poja. Aarhusi ülikooli teadlane Carsten Obel näitas, et pidevas stressis oleval naisel on poja sündimise tõenäosus vaid 47 protsenti, kui aga õnnelikel ja rahulolevatel naistel sünnib poeg 52 protsendil juhtudest.
Obel arvab, et üks otsesemaid põhjusi võib olla see, et stressi ajal on poega ootaval naisel raseduse katkemise oht suurem kui tütart ootaval naisel, eriti esimese kolme raseduskuu jooksul. Seda pole aga niisama lihtne tõestada. Põnevam on aga Obeli põhjendus antud nähtusele – see võib olla kohastumuslik, mitte patoloogiline.
Stressis ja halva tervisega emal sündiv nõrgem tütar kasvab tõenäoliselt ikka suureks ja saab mõned järglased. Kehvakese poja saatus ei pruugi olla nii hea: palju lapselapsi mitmete erinevate naistega on pigem lootust saada tervete ja tugevate poegade emadel. Vähemalt oleks see nii olnud küttide-korilaste ühiskonnas, kus toimus suurem osa inimese evolutsioonist. Nõrgad mehed jääksid konkurentsis tugevamatega lihtsalt alla ega pruugiks saada ühtegi järeltulijat. Küllap aga isegi vilets ja nõrguke naine leiab kellegi, kes on nõus temaga oma järeltulijate arvu suurendamise nimel mõne lapse saama.
Seega – kui ema stress mõjutab tema arenevat loodet (mis on tõenäoliselt nii), oleks naise kehal evolutsiooniliselt mõttekas poisi korral rasedus katkestada, selle asemel, et raisata tema kasvatamise peale tohutult mõttetut energiat. See teooria seletab ka, miks rikastes riikides elavad naised, kes kannatavad harvem nälja ja haiguste käes, sünnitavad pigem poegi kui tütreid.
Seotud lood
Kümme enimloetud lugu selle nädala
Novaatoris:
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.