Soojenev kliima annab tuumaenergiale uue võimaluse

Tuumaenergiajaamad ei eralda elektri tootmise käigus süsinikdioksiidi. „Globaalne soojenemine on meid tõepoolest tublisti aidanud,” tunnistas ka Ameerika tuumaühingu asepresident Don Hintz LiveScience’ile.

Prantsusmaa saab umbes 80 protsenti vajaminevast energiakogusest tuumaelektrijaamadest ning seetõttu on Prantsusmaa õhk tööstusriikide seas üks puhtamaid.

Viimasel ajal on paljud poliitikud ja iroonilisel kombel isegi mõned keskkonnakaitsjad hakanud valjemini rääkima vajadusest ehitada uusi tuumaelektrijaamu. Üle mitme aastakümne on USAs taas hakatud taotlema ehituslube uute tuumajaamade jaoks.

Hiljuti ennustas Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur, et praegu üle maailma paiknevate tuumajaamade koguvõimsus 370 gigavatti suureneb järgneva kahekümne aasta jooksul 20 kuni 80 protsendi võrra.

Siiski leiavad paljud, et tuumajaamade renessanss põhineb valedel lubadustel. „Me teame juba pikka aega, et tuumajaamad on halvim valik kliimamuutuse probleemi lahendamiseks,” ütles Greenpeace’i analüütik Jim Riccio.

„Tuumajaamade ehitamine on alati üle aja veninud ning lõplik maksumus on olnud esialgu planeeritust oluliselt suurem,” ütles Riccio. „Mida iganes head tuumajaamad keskkonnale ka ei tooks, jääks see lahendus hiljaks ning oleks liiga kulukas.”

„Taastuvasse energiasse investeeritud dollar aitaks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada seitse kuni kümme korda tõhusamalt,” leidis Riccio.

Lahing tuumajaamade lubamise üle on kestnud mitukümmend aastat. Hirmud said suurel määral alguse 1979. aastal Three Mile Islandi intsidendi järel ning tõsise pleki tuumaenergia mainele vajutas 1986. aastal Tšernobõl.

Võimalike õnnetuste kõrval teine tõsine probleem on radioaktiivsed jäätmed. Idee kohaselt tuleks nad maha matta, kuid paraku asub suur osa neist maapealsetes hoidlates, olles potentsiaalseks põhjavee reostusallikaks ning lisaks veel lihtne sihtmärk terroristidele.

Siiski tundub, et tuumajaamade vastased argumendid kipuvad pooldajate omadele alla jääma. USA tuumaenergiainstituudi andmeil on USAs 103 tuumaelektrijaama , mis annavad 75 protsenti kogu süsinikdioksiidi emissiooni vabast energiast USAs. Ülejäänu tuleb peamiselt hüdroelektrijaamadest ning vähemal määral muudest taastuvatest energiaallikatest. „Me toetame tuuleenergia ja teiste taastuvate energialiikide arendamist, kuid ma kardan, et ilma tuumaenergiata ei tule kliimamuutuse vastasest võitlusest midagi välja,” ütles Hintz.

Tuumaenergiast rääkides tuuakse enamasti sisse ka termotuumaenergia teema nagu valge laev, mis lahendab tulevikus kõik probleemid. Praktiliselt piiramatu energiahulk ilma igasuguse radioaktiivse saasteta – mis võiks olla parem. Paraku on kasutatav termotuumaenergia siiani unistuseks jäänud. Isegi kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt läheb veel aastakümneid, enne kui termotuumaelektrijaamu projekteerima hakatakse.

„Meil tõesti ei ole aega selle Püha Graali ümber keerutamiseks,” kommenteeris Riccio.

Tuumaenergia instituudi sõnul on tuumaenergia kilovatt-tunni hind odavam soojuselektrijaamast saadavast elektrist. Sellele vaidleb aga vastu Riccio, kelle sõnul ei näita need arvutused asjade tegelikku seisu, sest arvestamata on jäetud varasematest projektidest jäänud hiiglaslikud võlad. „Esimese 75 reaktori ehitamine läks USAs 100 miljardi dollari võrra kallimaks kui esialgu planeeritud,” märkis Riccio.

Tuumaenergiatööstus loodab, et uued regulatsioonid aitavad osaliselt vanade probleemidega võidelda. „Näiteks oli varem vaja eraldi litsentse jaama ehitamiseks ja tööshoidmiseks, seetõttu seisid mitmed valmisehitatud reaktorid aastaid kasutult. Nüüd on need ühendatud,” ütles Hintz.

„Kui kõik läheb sujuvalt, hakkavad esimesed uued tuumajaamad USAs elektrit tootma 2015. aastal,” lisas Hintz.