OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 2250,1%38 761,02
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,96

OMX Baltic−0,44%269,3
OMX Riga−0,11%870,9
OMX Tallinn−0,36%1 729,5
OMX Vilnius−0,05%1 040,52
S&P 5000,02%5 985,38
DOW 300,11%43 958,19
Nasdaq −0,26%19 230,72
FTSE 1000,06%8 030,33
Nikkei 2250,1%38 761,02
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,96

20.11.07, 12:43

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Soojenev kliima annab tuumaenergiale uue võimaluse

Aastatuhande vahetusel tundus paljudele, et tuumaenergia ja lauatelefonid on kaks asja, mis peagi unustusehõlma kaovad. Kuid kuuldused tuumaenergia surmast on tugevasti liialdatud ning tänu kliimamuutusele kogub tuumaenergia taas populaarsust.

Tuumaenergiajaamad ei eralda elektri tootmise käigus süsinikdioksiidi. „Globaalne soojenemine on meid tõepoolest tublisti aidanud,” tunnistas ka Ameerika tuumaühingu asepresident Don Hintz LiveScience’ile.

Prantsusmaa saab umbes 80 protsenti vajaminevast energiakogusest tuumaelektrijaamadest ning seetõttu on Prantsusmaa õhk tööstusriikide seas üks puhtamaid.

Viimasel ajal on paljud poliitikud ja iroonilisel kombel isegi mõned keskkonnakaitsjad hakanud valjemini rääkima vajadusest ehitada uusi tuumaelektrijaamu. Üle mitme aastakümne on USAs taas hakatud taotlema ehituslube uute tuumajaamade jaoks.

Hiljuti ennustas Rahvusvaheline aatomienergiaagentuur, et praegu üle maailma paiknevate tuumajaamade koguvõimsus 370 gigavatti suureneb järgneva kahekümne aasta jooksul 20 kuni 80 protsendi võrra.

Siiski leiavad paljud, et tuumajaamade renessanss põhineb valedel lubadustel. „Me teame juba pikka aega, et tuumajaamad on halvim valik kliimamuutuse probleemi lahendamiseks,” ütles Greenpeace’i analüütik Jim Riccio.

„Tuumajaamade ehitamine on alati üle aja veninud ning lõplik maksumus on olnud esialgu planeeritust oluliselt suurem,” ütles Riccio. „Mida iganes head tuumajaamad keskkonnale ka ei tooks, jääks see lahendus hiljaks ning oleks liiga kulukas.”

„Taastuvasse energiasse investeeritud dollar aitaks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendada seitse kuni kümme korda tõhusamalt,” leidis Riccio.

Lahing tuumajaamade lubamise üle on kestnud mitukümmend aastat. Hirmud said suurel määral alguse 1979. aastal Three Mile Islandi intsidendi järel ning tõsise pleki tuumaenergia mainele vajutas 1986. aastal Tšernobõl.

Võimalike õnnetuste kõrval teine tõsine probleem on radioaktiivsed jäätmed. Idee kohaselt tuleks nad maha matta, kuid paraku asub suur osa neist maapealsetes hoidlates, olles potentsiaalseks põhjavee reostusallikaks ning lisaks veel lihtne sihtmärk terroristidele.

Siiski tundub, et tuumajaamade vastased argumendid kipuvad pooldajate omadele alla jääma. USA tuumaenergiainstituudi andmeil on USAs 103 tuumaelektrijaama , mis annavad 75 protsenti kogu süsinikdioksiidi emissiooni vabast energiast USAs. Ülejäänu tuleb peamiselt hüdroelektrijaamadest ning vähemal määral muudest taastuvatest energiaallikatest. „Me toetame tuuleenergia ja teiste taastuvate energialiikide arendamist, kuid ma kardan, et ilma tuumaenergiata ei tule kliimamuutuse vastasest võitlusest midagi välja,” ütles Hintz.

Tuumaenergiast rääkides tuuakse enamasti sisse ka termotuumaenergia teema nagu valge laev, mis lahendab tulevikus kõik probleemid. Praktiliselt piiramatu energiahulk ilma igasuguse radioaktiivse saasteta – mis võiks olla parem. Paraku on kasutatav termotuumaenergia siiani unistuseks jäänud. Isegi kõige optimistlikuma prognoosi kohaselt läheb veel aastakümneid, enne kui termotuumaelektrijaamu projekteerima hakatakse.

„Meil tõesti ei ole aega selle Püha Graali ümber keerutamiseks,” kommenteeris Riccio.

Tuumaenergia instituudi sõnul on tuumaenergia kilovatt-tunni hind odavam soojuselektrijaamast saadavast elektrist. Sellele vaidleb aga vastu Riccio, kelle sõnul ei näita need arvutused asjade tegelikku seisu, sest arvestamata on jäetud varasematest projektidest jäänud hiiglaslikud võlad. „Esimese 75 reaktori ehitamine läks USAs 100 miljardi dollari võrra kallimaks kui esialgu planeeritud,” märkis Riccio.

Tuumaenergiatööstus loodab, et uued regulatsioonid aitavad osaliselt vanade probleemidega võidelda. „Näiteks oli varem vaja eraldi litsentse jaama ehitamiseks ja tööshoidmiseks, seetõttu seisid mitmed valmisehitatud reaktorid aastaid kasutult. Nüüd on need ühendatud,” ütles Hintz.

„Kui kõik läheb sujuvalt, hakkavad esimesed uued tuumajaamad USAs elektrit tootma 2015. aastal,” lisas Hintz.

Seotud lood

Uudised

29.11.07, 18:46

Kliimamuutused pidurdavad inimkonna arengut

Pikaajalises perspektiivis aeglustavad kliimamuutused inimkonna arengut, globaalne soojenemine on mõnes maakera piirkonnas põhjustanud juba praegu äärmist vaesust.

Uudised

21.08.07, 11:57

Tuumaenergia hinna sõltuvus tuumakütuse hinnast on väike

Ikka ja jälle kostub Eesti meediast arvamusi, mille kohaselt tuumaenergia kasutuselevõtu majanduslikku tasuvust võib takistada tuumakütuse hinna tõus. Kui suur on selle mõju tegelikult?

Uudised

25.10.07, 13:33

Tuumaenergia tulevik paistab helge

Tuumaenergia olulise energiaallikana ei kao ka tulevikus kuhugi – selle sõnumi võib välja lugeda Rahvusvahelise tuumaenergia agentuuri (IAEA) hiljutisest raportist, mis käsitleb tuumaenergia arenguperspektiive aastani 2030.

Sisuturundus

01.11.24, 09:20

Juhtimine tasakaalus: Tiina Käsi teekond ja õppetunnid Nordea tipus

Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.