Tuumaenergia tulevik paistab helge

Agentuur koostas kaks prognoosi, ühe optimistlikuma, teise konservatiivsema. Tegelik tulevik peaks IAEA arvates jääma nende kahe vahele. Konservatiivse prognoosi kohaselt jätkavad praegused tuumajaamad tööd ning lõpetatakse ja elektrivõrku ühendatakse ka kõik hetkel ehitusjärgus olevad jaamad, kuid uusi enam juurde ei planeerita. Praegune 370 gigavatine koguvõimsus tõuseks aastaks 2030 447 gigavatini. Optimistlikum prognoos näeb aga ette, et igal aastal lisandub 2,5 protsendi võimsust, seega oleks 2030. aastal kõigi maailma tuumajaamade koguvõimsus 679 gigavatti.

1960. aastal moodustas tuumaenergia kogu maailma elektrienergiatoodangust vaid ühe protsendi. 1986. aastaks oli see tõusnud 16 protsendile. Sellest ajast on tootmisvõimsus küll suurenenud, kuid mitte kiiremini kui kogu elektrienergia toodangu puhul,. Täna toodetakse 15 protsenti kogu maailma energiatoodangust tuumajaamade abil.

Hetkel on üle maailma töös 435 tuumareaktorit. 29 on ehitusjärgus. USAs on töötavaid reaktoreid 103, Prantsusmaal 59, Jaapanis 55 (üks ehitamisel), Venemaal 31 (seitse ehitamisel).

Tuumaenergiat toodavad 30 riiki. Suurima osa elektrienergia kogutoodangust moodustab tuumaenergia Prantsusmaal (78 protsenti), Leedus, Belgias, Lõuna-Koreas, Šveitsis. Väga energianäljase Hiina elektrienergia kogutoodangust moodustab tuumaenergia kõigest kaks protsenti.

Uusi reaktoreid ehitavad põhiliselt kiirelt kasvava majandusega Aasia riigid. Indias moodustab tuumaenergia vaid 3 protsenti kogutoodangust, kuid plaanid on muljetavaldavad: 2022. aastaks suureneb toodang kaheksa korda 10 protsendini ning 2052. aastaks 75 korda ehk 26 protsendini kogutoodangust. Tegemist pole siiski pretsedenditult kiire kasvuga, sest 9,4 protsendiline kasv on umbes sama, mille tegid läbi arenenud riigid viimase kolmekümne aasta jooksul.

Hiinal on terav vajadus elektrienergia järgi ning seetõttu kasutatakse kõiki võimalusi tootmisvõimsuste suurendamiseks. Aastaks 2020 suureneb tuumaenergia toodang seal viiekordseks, kuid sellele vaatamata moodustab see siis vaid neli protsenti kogutoodangust.

Ka Venemaa ehitab agarasti reaktoreid juurde ning otsib aktiivselt võimalusi oma tuumatehnoloogia turustamiseks teistes riikides. Jaapani suund on samuti tuumaenergia osakaalu suurendamine seniselt 30 protsendilt 40 protsendile järgmisel kümnendil. Sarnase tee on valinud ka Lõuna-Korea, kus tuumaenergia osakaalu on hetkel 39 protsenti.

Kuid mitte kõik ei mõtle nii. Vaatamata sellele, et Euroopal on 166 töötavat reaktorit, on paljudes riikides tuumaenergia kasutamisele tõsine vastuseis. Austrias, Itaalias, Taanis ja Iirimaal on tuumajaamade ehitamine keelatud, Saksamaal on aga kavas olemasolevad jaamad sulgeda. Tuumaenergiat kasutavatest Euroopa riikidest soovivad uusi jaamu ehitada Soome, Leedu, Bulgaaria, Prantsusmaa ja Ukraina.

Mitmetes tuumaenergiat kasutavais riikides käib elav arutelu, kas jätkata sama teed või proovida midagi uut välja mõelda. Suurbritannial on 19 töötavat tuumajaama, neist paljud juba üsna vanad ja väljavahetamist vajavad. Peale tundub jäävat arvamus, et tuumaenergia eelised on tugevamad kui puudused ning viimastega on võimalik edukalt tegeleda. Seega teeb valitsus ilmselt lähiajal otsuse, et tuumajaamade rajamise õiguse andmine on avalikkuse huvides.

Ameerika Ühendriikidel on hetkel käigus 103 reaktorit, mis toodavad 19 protsenti riigi elektrienergiast. Viimastel aastatel on paljude vanemate jaamade tegevusluba pikendatud 20 aasta võrra: kokku 60 aastale. Olemas on ka nõudlus uute jaamade ehitamiseks (kokku umbes 30 reaktori mahus) ning USA tuumajärelvalve komisjon vaatab hetkel üle nelja uut taotlust.

Vaatamata sellele, et väga palju räägitakse viimasel ajal taastuvatest ja nö alternatiivseist energiaallikaist, on traditsioonilisemate lahenduste, muuhulgas ka tuumaenergia, elujõud endiselt suur ning tulevik kindel.