Kaitseväe dokumentide andmetel valmistus
kaitsevägi aprilli lõpus Eestis erakorralise seisukorra kehtestamiseks, kirjutas
Eesti Ekspress.
Armee moodustas valmisoleku- meeskonnad, relvastus erivahenditega ning muutis sõjaväeosad kindlusteks, millesse sissetungijatele oleks tina antud.
Kaitseväe tegelik roll aprillimässu ajal on jäänud saladuseks ning pilku heita õnnestub ainult Andrus Ansipi valitsuse 20. septembri korraldusega nr 418 „Raha eraldamine“ kaudu, millega valitsus andis kaitseministeeriumile ja kaitseväele reservist üle 32 miljonit krooni erakorraliste kulude katteks.
Kaitseväel olid kolmes väeosas valmisolekumeeskonnad: Tallinnas sidepataljonis, Jõhvis Viru jalaväepataljonis ja Paldiskis Rahuoperatsioonide keskuses.
Rohkem kui kümnes väeosas ja üksuses tegid ohvitserid ja teenistujad kahe nädala jooksul ületunde.
Luurepataljon täitis 600 000 krooni eest riigisaladusega seotud ülesandeid. Kindralmajor Laaneots ütles, et sõjaväeluurajad aitasid kaitsepolitseid.
Väeosadesse ja relvaladude juurde pandi välja tugevdatud vahtkonnad, sõjaväepolitseile tuli tekkinud olukorras kiiresti laenutada erivarustust Rootsist ja Saksamaalt.
Seotud lood
Eesti kaitseväe värbamiskeskuse juhataja
Lauri Kurvits ütles, et selle aastanumbri sees plaanitakse välja tulla
kaitseväe kui tööandja imago kujundamise kampaaniaga, et kaitseväele
tööjõudu värvata.
Eesti Ekspress avastas, et Kaitseväe
Ühendatud Õppeasutustega seotud isik levitab internetis kaitsejõudude salajasi
kaarte.
Aripaev.ee andmetel oli Tallinnas
pronkssõduri endisesse asukohta Tõnismäele viivad teed täna, reedel kell 15 taas
suletud.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütles
pressikonverentsil, et Tõnismäelt teisaldati nii pronkssõdur kui ka kivid.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?