• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,15%39 442,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,69
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,15%39 442,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,69
  • 22.11.07, 17:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas pankadel on ühine klientide must nimekiri?

Võlgade sissenõudmisega tegelev legendaarne Lauri Vitsut väidab, et pangad kannavad maksevõlgnikud nn musta nimekirja ning teatavad sellest teistele pankadele.
„Ei ole saladus, et eluasemelaenu tagastamiseks võtavad inimesed SMS-laene, mille eest tuleb tasuda kõrgeid protsente. Seega satuvad inimesed veel suurematesse võlgadesse ning samas langeb ka panditud vara hind,” rääkis Vitsut. Tema andmetel kasutavad pangad võlgade sissenõudmiseks loodud firmade abi. Samal ajal kannavad pangad maksevõlgnikud musta nimekirja ja teatavad sellest teistele pankadele.
Pangad eitavad sellise nimekirja olemasolu ja rõhutavad, et kasutavad avalikke andmebaase.
Hansapanga avalike suhete juhi Katrin Isotamme hinnangul moodustavad võlgnikud umbes 1% kogu laenude mahust. Musta nimekirja tema sõnul pankadel ei ole. Samuti ei ole soovimatute klientide nimekirjast teadlik ei SEB Eesti Ühispanga pressiesindaja Silver Vohu ega ka Sampo Panga pressiesindaja Anneli Rõuk. Kliendi maksevõime hindamiseks kasutavad pangad Krediidiinfo andmebaasi.
Ka BIGis ei ole mustast nimekirjast kuuldud. BIG laenuosakonna juhataja Veiko Kandla räägib, et oma klientide maksevõimet kontrollivad nad kõigile avatud andmebaasidest.
„On olemas ametlik maksehäirete register, kuhu kantakse kõikvõimalikud võlgnevused (ka telefonivõlad jne), mis on suuremad kui 500 krooni ja kestnud kauem kui 45 päeva. Väiksemaid võlgnevusi registrisse ei kanta. Registrit on vaja hindamaks inimese krediidikõlbulikkust, distsiplineerimaks tarbijakrediitide võtjaid, vältimaks olukorda, kus võlgu olev isik (võib olla maksevõimetu, lihtsalt halva maksedistsipliiniga vms) võtab uue laenu järgmisest pangast ning teavitamaks tarbijakrediitide andjaid potentsiaalselt riskantsematest klientidest. Ka kavandatav ELi tarbijakrediidi direktiivi eelnõu näeb ette krediidiinfo laadse registri olemasolu, kust tarbijakrediitide andjatel oleks võimalik kontrollida, kas isiku puhul esineb maksehäireid,” kommenteeris Nordea pressiesindaja Reelika Raamat.
Krediidiinfo asedirektor Alar Jäägeri sõnul ei ole musta nimekirja koostamine üleüldse võimalik. „Me ei saa vastutada kogu turu eest, kuid maksevõlgnike must nimekiri lihtsalt ei saakski eksisteerida. See võis olla möödunud aasta küsimus, kuid kevadel pangad karmistasid laenutingimusi. Inimeste palgad kasvavad, töötus väheneb ning vastavalt väheneb ka võlgnevus. Minu teada ei ületa „halbade” laenude osakaal praegu 1%. On naeruväärne rääkida mingitest mustadest nimekirjadest. Vitsut on pigem mingi šõumees,” märkis ta.

Seotud lood

Uudised
  • 16.11.07, 16:15
Vitsut: eluasemelaene kustutatakse juba SMS-laenude ja teiste kiirlaenudega
Legendaarse võlgade sissenõudja Lauri Vitsuti sõnul on laenuvõtjate olukord muutunud nii hulluks, et meeleheites inimesed püüavad eluasemelaene juba SMS-laenudega kustutada.
Uudised
  • 16.11.07, 16:35
Hansapank: menetleme probleemseid laenusid ise
Hansapanga teatel menetlevad nad probleemseid laenusid ise ega anna neid inkassofirmadele sisse nõuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.10.24, 13:21
Elisa juht: kestlikkuse rongi enam ei peata
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele