Majandusliku koostöö ja arengu
organisatsiooni OECD andmetel möödus Eesti 2005. aastal elanike ostujõul
põhineva sisemajanduse kogutoodangu arvestuses Slovakkiast ning läheneb jõudsalt
Ungarile.
OECD raporti kohaselt moodustab Eesti ostujõud 57 protsenti organisatsiooni liikmete keskmisest ning edestab sellega Lätit, Leedut, Poolat ja Slovakkiat, vahendas postimees.ee.
2005. aasta andmetel põhinev uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu.
Kui 2002. aastal oli vahe Tšehhiga 22 ja Ungariga 13 protsendipunkti, siis 2005. aasta andmetel on vahe kahanenud vastavalt 15- ja 2punktiseks.
Vanast Euroopast on suure kukkumise läbi teinud Itaalia, kelle 2002. aasta 105protsendiline ostujõud on kahanenud 96 protsendini. OECD jõukaimad riigid on endiselt Luksemburg 264- ja Norra 164protsendilise ostujõuga.
2005. aasta andmetel põhinev OECD uuring võrdles 55 riigi elanike tegelikku ostujõudu. Uurimuses võrreldi 3000 eri kauba hindu erinevates riikides.
Seotud lood
Eestlased on 23. kohal Eurostati ostujõu
standardi tabelis, Eesti elanike ostujõud oli 2006. aastal 31% alla Euroopa
Liidu keskmise.
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav leiab, et
Eesti turul kujutab toiduainetööstusele suurimat ohtu laenuralli, mille
tagajärjel võib ostujõud langeda.
Eesti majandust võib peagi tabada sama
stsenaarium, mille läbis Portugal – areng võib jääda vinduma.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.