• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,38%5 953,35
  • DOW 30−0,13%42 786,17
  • Nasdaq 0,66%19 701,37
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,38%5 953,35
  • DOW 30−0,13%42 786,17
  • Nasdaq 0,66%19 701,37
  • FTSE 1000,22%8 102,72
  • Nikkei 2251,19%39 161,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,41
  • 18.12.07, 12:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti hiilib lähemale euroliidu ostujõule

Eestlased on 23. kohal Eurostati ostujõu standardi tabelis, Eesti elanike ostujõud oli 2006. aastal 31% alla Euroopa Liidu keskmise.
Eesti on ostujõu tabelis võrreldes 2005. aastaga ühe korra võrra tõusnud. 2005. aastal oli eestlaste ostujõud 37% alla euroliidu keskmise.
Eestist kehvemad ostujõu näitajad on Ungaril, Slovakkial, Leedul, Lätil, Poolal, Horvaatial, Rumeenial, Bulgaarial, Montenegrol, Serbial, Türgil, Makedoonial, Bosnia ja Hertsegoviinal ning Albaanial.
Aastal 2006 varieerus SKP inimese kohta euroliidu liikmesmaades 37% - 280% EL 27 liikmesriigi keskmisest, selgub Eurostati uuringust.
2006. aastal oli Luksemburgis SKP elaniku kohta ostujõu terminites 2,5 korda üle euroliidu 27 liikmesriigi keskmise ostujõu standardi. Luksemburgi kõrge SKP elaniku kohta on seletatav osalt suure osa piiriüleste töötajatega kõigi töökohtade seas. Kuigi võõrtöölised aitavad kaasa SKP kasvule, ei arvestata neid SKP arvutamisel inimese kohta, sest sel juhul loetakse vaid residente.
Ostujõu standardi tabelis teisel kohal oleva Norra elanike ostujõud on EL keskmisest 186% ning kolmandal kohal oleva Iirimaa elanike ostujõud oli peaaegu 50% üle keskmise.
Hollandi, Austria, Taani, Rootsi ja Belgia elanike ostujõud on vahemikus 20-30% üle keskmise.
Suurbritannia, Soome, Saksamaa ja Prantsusmaa näitajad olid vahemikus 10-20% üle EL keskmise, samas Hispaania, Itaalia ja Kreeka olid keskmise lähedal.
Küpros ja Sloveenia olid umbes 10% alla EL27 keskmise, samas Tšehhi, Malta ja Portugal olid umbes 20-25% alla keskmise.
Eesti, Ungari ja Slovakkia olid umbes 35% alla euroliidu keskmise ning Leedu, Läti ja Poola olid vahemikus 40-50% alla keskmise ostujõu standardi. Rumeenia ja Bulgaaria elanike ostujõud on umbes 60% alla euroliidu keskmise ostujõu.
Eurotsoonis on ostujõu standard 110% euroliidu keskmisest, mis tähendab, et euro kasutusele võtnud riikides on ostujõud 10% üle euroliidu keskmise.
Eurostat on reastanud 27 euroliidu liikmesriigid, kolme kandidaatriigi, kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid ja nelja Lääne-Balkani riigid ostujõu pariteetsuse alusel arvutatud SKP järgi.
Ostujõu standard on kunstlik valuuta, mis peegeldab erinevusi erinevate riikide hinnatasemetes, mida valuutade vahetuskursid ei arvesta, võimaldades adekvaatsemalt võrrelda erinevate riikide majandusnäitajaid.
SKP inimese kohta ostjõu standardi näitajas, EL27=100
EL27  
100 
Luksemburg 280
Norra 186
Iirimaa 146
Šveits 135
Holland 131
Island 130
Austria 128
Taani 126
Rootsi 125
Belgia 120
Allikas: Eurostat

Seotud lood

Uudised
  • 22.11.07, 17:07
OECD: eestimaalaste ostujõud lähenes Ungarile
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni OECD andmetel möödus Eesti 2005. aastal elanike ostujõul põhineva sisemajanduse kogutoodangu arvestuses Slovakkiast ning läheneb jõudsalt Ungarile.
Uudised
  • 15.08.07, 18:09
Anti Orav: laenuralli võib hakata ostujõudu langetama
Põltsamaa Felixi juht Anti Orav leiab, et Eesti turul kujutab toiduainetööstusele suurimat ohtu laenuralli, mille tagajärjel võib ostujõud langeda.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele