Juhtimistarkvara varasemad versioonid ühendati

Arvutites olevad visuaalsed töölauad, mis on varustatud mitmesuguste visuaalsete kujunditega (nt spidomeetrid, valgusfoorid jne) ning mis annavad juhtidele operatiivselt märku ettevõtte hetkeseisust, pole enam kaugeltki haruldased.

Tarkvaratööstuses on eristatud kaht tüüpi tarkvaralisi lahendusi: armatuurlauad (dashboard) ning juhtimislauad (scorecards). Armatuurlauad on üldjuhul olnud fokuseeritud juhtimismõõdikute (nt käive, tehingute arv, tarnekindlus jne) kuvamisele, lubades kasutajal eri grupeeringute kaudu võtta juhtimismõõdikuid osadeks (drill-to-detail). Juhtimislauad on üldjuhul olnud fokuseeritud juhtnäitajate kuvamisele ning plaanitud ja eelarvestatud näitajatega võrdlemisele.

Nende tarkvaraliste abimeeste eesmärk on selge: integreerida ettevõtte andmebaasides olev andmestik ühte kesksesse andmebaasi, mida nimetatakse andmelaoks, ning kuvada see tulemus õigel ajal otsustajatele.

Tänu arvutustehnika võimsusele ja vajadusele anda numbritele äriline sisu on erinevus armatuurlaua ning juhtimislaua tüüpi tarkvarade vahel kadumas ning ilmunud on uut tüüpi tarkvaralised lahendused, nn soorituslauad (performance dashboards).

Need lahendused hõlmavad endas mõlema tarkvara funktsionaalsust: kasutajale visualiseeritakse ettevõtte üldnäitajad ja plaanilised näitajad. Kasutajal tuleb hakata analüüsima, mis on ühe või teise tulemuse põhjus ehk millised olid vastavad käiturid.

Olen ettevõtetes näinud mitmeid kordi, et ettevõtte üldnäitajate ja plaanide võrdlus on eraldi Exceli failis, ent seal puuduvad detailsemad aruanded eri mõõdikute ja detailsemate grupeeringutega. Aruanded on ettevõttes küll olemas, kuid neid kasutatakse selleks, et aruannete summaridasid käsitsi Exceli tabelisse sisestada. Mida rohkem on plaanilisi ja eelarvelisi näitajad Excelis, seda loogilisem tundub tegelike andmete sinnasamasse juurdetoomine.

Käsitsi andmete ümbertõstmine Excelisse katkestab aga vajaliku seose algandmetega ning kui hiljem, näiteks koosolekul, tekib kellelgi küsimus, miks üks või teine number (või hälve) on just nimelt selline, ei osata seda öelda.

Seega tuleks kasutada lahendust, millesse on integreeritud mõlemad eelnimetatud lahendused, sest ainult nii on võimalik anda tähendust ja sisu kõiksugustele numbritele ja hälvetele ning analüüsida käitureid, mis mõjutavad numbrilisi tulemusi.

Kui algandmed on olemas, pole infotehnoloogiliselt eriti raske andmeid õigel ajal ja õiges formaadis kasutajale arvutiekraanile tuua. Hoopis sisulisem töö on selliste tarkvaralahenduste puhul ehitada üles mõõdikute hierarhia ning leida käiturid eri võtmenäitajatele. Kui hierarhia on olemas, tuleb paika panna vastutajad ning määrata plaanilised väärtused, mille abil saab üles ehitada alarmeerivat juhtimislauda, mis teavitab vastava taseme vastutuskeskuse juhti kas probleemidest või edusammudest plaanitud eesmärgi poole liikumisel.

Mis on selliste soorituslaudade eelis? Esiteks, nad võimaldavad kommunikeerida ettevõtte eesmärke ja plaane suuremale hulgale kasutajatele, kellel on võimalus neid igapäevaselt jälgida. Piltlikult öeldes võimaldab soorituslaud kõik kasutajad joondada ühiste eesmärkide teenistusse.

Teiseks, õigel ajal saabuv info võimaldab otsustajatel reageerida oluliselt kiiremalt tegevustele, mis tagavad plaanide täitmise. Kuna informatsioon uueneb hiljemalt igal hommikul, on võimalik võimalikke probleeme palju kiiremini lahendada, kui saada järgmise kuu algul aruanne, et eelmise kuu eesmärgid jäidki täitmata.

Kolmandaks, kuna tarkvara võimaldab numbreid osadeks lahti võtta, siis suudavad otsustajad olulisemalt objektiivsemalt hinnata võimalike kõrvalekaldumiste põhjuseid.

Juhtimistarkvara hind algab tuhandest eurost.

Ühed lähtuvad loogikast, et server maksab ise palju, ent kasutajalitsentsid on odavad, teised tootjad ei hinnasta serverit, vaid ainult kasutajaid. Litsentseerimise viise on samuti mitu: kasutajatepõhine, kasutuskordade järgi või serveripõhine litsentseerimine. Levinum on kasutajate järgi litsentseerimine: nii palju nagu on kasutajaid, tuleb omandada ka vastavaid litsentse. Hinnatase varieerub, kuid suurusjärk algab tuhandest eurost kasutaja kohta ja väheneb vastavalt kasutajate arvu suurenemisele.

Lähitulevikus annavad arvutid juhile näpunäiteid, mida keerulises situatsioonis teha.

Näiteks, kui kasutaja on analüüsimas müügimarginaale, võib tarkvara soovitada teha analüüsi marginaale kliendirühmade ja regioonide kaupa, sest arvuti on leidnud neis osades olulisi hälbeid. Teine oluline teema ei puuduta mitte niivõrd tarkvara, vaid organisatsiooni otsustusprotsessi ennast: kuna juhtimistarkvara on võimeline pakkuma tuge otsuste mõju analüüsimiseks enne otsuste tegemist (predictive analytics), muutub ka juhtimistarkvara roll. See ei ole enam reaktiivne, võimaldamaks analüüsida, mis juhtus, vaid see muutub proaktiivseks, võimaldades juba eos analüüsida otsuste mõju.