Taevased väed kiirlaenu tagasi ei maksa ega ohja rahapesu. Rahapesuga on Eestis õnneks vähesed kokku puutunud, laenuprobleemide kütke sattunud inimesi on paraku nii palju, et riigil on mõistlik sekkuda.
Neljapäeval läks riigikogu ette rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse eelnõu. Pean oluliseks, et see sätestab kohustusi ka SMS- jt kiirlaenude andjaile. Loodan, et see vähendab spontaansete laenude võtmist ja petuskeemide toimumist.
Loomulikult teeb inimene laenuotsused ise, kuid riigi ülesanne on panustada tema kaitsmisse. Olen veendunud, et tihti ei aita sellised laenud inimestel probleeme lahendada, vaid ainult süvendavad neid. Tänavu võetakse kiirlaene ligi poole miljardi krooni eest - number teeb muret, eriti kui arvestada, millist intressiprotsenti SMS-laenu võtjad maksavad.
Uus eelnõu sätestab, et laenupakkujate registreerimisel pööratakse eraldi tähelepanu finantstegevust juhtivaile isikuile ja äriühinguile, samuti neile, kes tegelikult kasu saavad. Meie kõigi huvides on, et need oleksid ainult usaldusväärsed isikud. Kriminaalse taustaga mahhinaatorid ei tohi valuutavahetuse, rahaülekannete ja laenude andmisega tegelda.
IMFi andmeil moodustab must raha 2-5% maailma SKPst ehk 7,2-16 triljonit krooni. See on 112-255 Eesti aastaeelarvet. Eelnõu on signaal sellest, et Eestis tegutsetakse finantsteenuste suurema läbipaistvuse, korrastatuma järelevalve ja kontrollsüsteemi suunas. See aspekt kujundab Eesti riigi mainet kaugel väljaspool riigipiiri.
Rahapesu soodustab varimajandust ja ebaausat konkurentsi ning põhjustab majanduses ebastabiilsust. Kõrge rahapesu tasemega riikide majandusstatistikat peetakse ebausaldusväärseks. Seetõttu peame ka kodus vastutama selle eest, et Eesti kaudu ei liigutataks kahtlase päritoluga raha. See käib nii Eesti enda kui ka välismaiste rahavoogude kohta.
Usun, et eelnõu rakendamine toob endaga kaasa turvatunde suurenemise ja majanduskeskkonna stabiilsuse kindlustamise. Meie ettevõtjate jaoks tähendab see soodsamaid tingimusi kapitali kaasamisel ning paremaid tingimusi neile, kes soovivad välisriikides äri teha.
Täpsustub isikute ring, kes on kohustatud rakendama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõudeid, nende hulgas ka SMS-laenu pakkuvad ettevõtted ja isikud. Rahapesu andmebürood peab teavitama tehinguist, kus deklareeritakse sularaha kasutamist või vahetatakse valuutat sularahas summas 500 000 krooni või enam. Lisaks on kõik finantsteenust osutavad ettevõtjad kohustatud end registreerima majandustegevuse registris.
Olukord vajab kiiret lahendust, sest meil osutab finantsteenuseid hulk ettevõtjaid, kes finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.