• OMX Baltic0,49%272,95
  • OMX Riga−0,45%870,4
  • OMX Tallinn−0,23%1 756,43
  • OMX Vilnius−0,16%1 047,86
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,39%8 108,71
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,72
  • OMX Baltic0,49%272,95
  • OMX Riga−0,45%870,4
  • OMX Tallinn−0,23%1 756,43
  • OMX Vilnius−0,16%1 047,86
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,39%8 108,71
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,72
  • 26.11.07, 14:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pajula: umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab

SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula ütles, et üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel.
„Üldine riskivaenulikkus tõstab kapitali hinda ääremaadel,“ rääkis Pajula. “Kuigi lähiajaloo kogemuse taustal arenenud riikide ja tärkavate turgude intressivahe on endiselt väga madal, on see viimase kuu jooksul kasvanud siiski üle 100 baaspunkti võrra,” ütles ta.
Pajula ütles, et umbusaldus Baltikumi suhtes kasvab. Rootsi Riksbank on öelnud, et madala riskivaenulikkusega aastad kergitasid kahe peamise Baltikumi kapitali eksportiva panga aktsiate hindu.
„Euro ja rahvusvaluuta intressivahe tuleb tagasi. Pärast Leedu eurotsooniga ühinemise avalduse tagasilükkamist antakse endale üha enam aru, et Baltikumis euro veel ei käibi. Suurenenud riskivaenulikkuse taustal tähendab see paratamatult kodumaise intressitaseme tõusu,“ rääkis Pajula. „Päris selgelt on riskivaenulikkus kasvanud,“ lisas ta.
Krediidikriis on süvendanud pankadevahelist usaldamatust. „Viimastel aastatel on lühiajaliste intresside erinevused suunanud rahavoogusid madalate intressidega riikidest kõrgete intressidega riikidesse. Krediidikriis on toonud siin märgatava muutuse ning madalate intressidega valuutad (jeen, Šveitsi frank) on tugevnenud,“ rääkis Hardo Pajula.
„See intressibuum, mis toimus Eestis, on võrreldes 2005. aastal maailmas toimunuga kaduvväike,“ märkis Pajula.

Seotud lood

Uudised
  • 26.11.07, 15:20
Pajula: krooni devalveerimine ei saa juhtuda täna-homme
SEB Eesti Ühispanga ökonomist Hardo Pajula ütles, et krooni devalveerimine ei saa juhtuda täna-homme.
Uudised
  • 13.10.07, 12:05
Pajula: valuutakomitee kaks nägu
SEB makroanalüütik Hardo Pajula kirjutab tänases Eesti Päevalehes valuutakomitee kahest näost, töötuse ja palgakasvu seostest ning inflatsioonist.
Uudised
  • 09.11.07, 08:20
Pajula: järgmise aasta esimestel kuudel laenukasv pidurdub
SEB Ühispanga analüütiku Hardo Pajula sõnul iseloomustab Eestit praegu laenukasvu üsna järsk aeglustumine, mille põhjuseks on esialgu olnud valdavalt pankade endi karmistunud laenupoliitika.
Uudised
  • 10.10.07, 14:05
Pajula: vähenenud investeeringud löövad majanduskasvu alla
SEB makroanalüütiku Hardo Pajula andmetel on Eesti majanduskasv tulnud investeeringutest, mistõttu toob nende vähenemine kasvu alla.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 13:28
Profitus laieneb Eestisse: uus lootus innovatiivseks rahastamiseks skeptitsismi keskel
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele