Eesti Statoil kavandab majandustegevust
efektiivistada StatoilHydro Skandinaavia jaemüügi tegevusmudeliga, mistõttu on
tanklate poed edaspidi öösiti suletud.
AS Eesti Statoili peadirektori Helle Kirs-Toigeri sõnul kasutab Statoil Skandinaavias juba aastaid ärimudelit, kus teenindusjaama pood on öisel ajal suletud ning mootorikütust saab osta kütusetankuritele paigaldatud makseautomaatidest. "Seega algab projekt esmalt täiendavate infotehnoloogiliste lahenduste juurutamist teenindusjaamas," ütles Kirs-Toiger.
„Ka päevasel ajal on kliendil võimalik valida, kas tasuda mootorikütuse eest enne tankimist makseautomaadis või astuda sisse teenindusjaama ning lisaks kütusele osta Statoili poest kaupu ja teenuseid,” kirjeldas Kirs-Toiger. „Selline töökorraldus võimaldab kiiremat klienditeenindust ning suurema arvu teenindajate tööle rakendamist just tipptundide ajal, pakkudes teenindusjaamade personalile graafikujärgset tööd, mis ei sisaldaks öiseid töövahetusi.”
Tuleval aastal läheb Skandinaavia teenindusmudelile üle ligikaudu 10% Statoili poodidest, mis töötavad praegu 24 tundi ööpäevas. Konkreetsed tanklad ja ümberkorralduste täpne aeg pole veel otsustatud.
Esimene muudatus teenindusjaamade lahtiolekuaegades toimus Tallinnas Statoili Kadaka teenindusjaamas, kus Statoili nimel teenindab kliente frantsiisilepinguga Planeston OÜ. Kirs-Toiger hindas seda hommikul 7st õhtul 23ni lahti olevat makseautomaatideta Statoili tanklat pigem erandlikuks kui tulevaseks reegliks.
"Statoili teenindusjaamade poodide lahtiolekuajad sõltuvad paljuski ka üldisest Eesti majanduse käekäigust nagu jaekaubanduse kasvutempo, elektrienergia, tööjõu jm ressursside hindadest," selgitas Kirs-Toiger.
Öise tööaja piiramist praegune alkoholimüügi keeld ei mõjuta. „Alkohoolsete jookide müügipiirang on kehtinud aastaid," kommenteeris Kirs-Toiger.
Seotud lood
Kütusemüüja Statoil tõstis eile bensiini
hinda 20 senti liitri kohta ja diislikütuse hinda 40 senti liitri kohta.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.