Ministeerium: välismaale tööle ihkavate eestlaste arv langes kolmandiku

Võrreldes Euroopa Liiduga liitumise eelse ajaga, mil soovisid välismaal töötada ligi pooled (42%) tööealised inimesed, on välismaale tööle minekut kaaluvate inimeste hulk kahanenud umbes kolmandiku võrra 26%ni, teatas ministeerium.

Seejuures on enamik huvitatuist (20%) välismaal töötamist küll kaalunud, kuid pole kindlaid plaane veel teinud. Seega näib, et viimaste aastate kiire majanduskasv ja suurenenud tööjõuvajadus on avaldanud mõju ka inimeste rände-eelistustele.

Ministeeriumi hinnangul ei ületa tõenäoliselt tegelik väljaränne lähiaastatel siiski 3–4% tööealisest elanikkonnast. Tegelikkuses läheb mujale tööle vaid osa neist, kes on seda ühe võimalusena kaalunud. Lõpliku otsuse tegemine sõltub väga paljudest teguritest – näiteks töökoha leidmise võimalustest või perekonnast.

Võrreldes eelnevate aastatega on minna soovijad teinud välismaale minekuks rohkem ettevalmistusi, näiteks kogunud teavet või kandideerinud mõnele töökohale. Samuti peetakse töökoha leidmist välismaal lihtsamaks kui enne. Suurema tõenäosusega lähevad välismaale kindlaid plaane ning konkreetseid ettevalmistusi teinud inimesed, kes 2006. aastal moodustasid 3,9% tööealisest elanikkonnast (umbes 36 000 inimest). 2003. aastal oli neid veidi enam – 4,3% kõigist tööealistest.

Enamik inimesi sooviks välismaal töötada ajutiselt. Uuringust selgus, et vaid 5% kõigist minna soovijatest oleks valmis alatiseks lahkuma.

Vanuse lõikes on Eestist lahkuda soovijaid enim 15-24-aastaste noorte seas. Inimeste soov mujale tööle minna kahaneb selge trendina vanuse kasvades.

Kõige enam on välismaal töötamise soov vähenenud kõrgharidusega inimeste seas. Kuigi välismaale minna soovijate hulk on viimaste aastate jooksul vähenenud kõigi haridustasemete lõikes, on töötamisvõimalused välismaal atraktiivsemad just põhiharidusega ja madalamat kvalifikatsiooni eeldavatel töökohtadel töötajatele (näiteks ehitajad ja klienditeenindajad). Enim on välismaal töötamise soov vähenenud kõrgharidusega inimestel.

Välismaale minna soovijate hulgas on kõige enam neid, kes töötavad töötlevas tööstuses, ehitusvaldkonnas või hulgi- ja jaekaubanduses, samuti ka tervishoiusektoris. Kõige vähem on välismaal töötamisest huvitatud finantsvahenduse alal ning põllumajanduses töötavad inimesed.

Peamised valdkonnad, kuhu siinsed inimesed tööle minna tahavad, on ehitus, hotellid ja restoranid, samuti põllumajandus, peamiste riikidena eelistatakse Soomet ja Suurbritanniat.

Kõige olulisemaks välismaale tööle mineku põhjuseks on endiselt soov saada suuremat palka. Teisel kohal on silmaringi avardamine ja uute kogemuste omandamine, mida peavad oluliseks eelkõige noored.

Sotsiaalministeerium on välismaale tööle mineku kavatsusi kaardistavaid uuringuid Eestis läbi viidud juba kolm korda: aastatel 2000, 2003 ja 2006. Antud uuring põhineb peamiselt 2006. aasta lõpus OÜ Faktum Ariko poolt läbiviidud küsitluse tulemustel, kuid analüüsitud on ka olulisemaid muutusi võrreldes eelmiste aastatega.