BLRT Grupp seadis omale eesmärgiks tuua
koju kõik välismaale paremat teenistust otsima läinud keevitajad.
Norras, Šveitsis ja teistes Skandinaaviamaades töötavate „kadunud poegade“ siiameelitamiseks korraldab firma laiaulatusliku reklaamikampaania.
„Tean, et kergetööstusettevõtted viivad tööjõukulude vähendamiseks tootmist välja, kuid meie praegu seda teha ei plaani, kuna kasulikum on tegutseda Eestis,“ rääkis BLRT personalijuht Heinart Puhkim veendunult. „Täna ei taha me tootmist kärpida, vaid hakkame mahte suurendama.“
Selleks on BLRT-le vaja üksjagu uut tööjõudu, kuid võõrtööjõu sissetoomisega firma ei kiirusta. Täna töötab BLRTs 200 ukrainlast ning umbes 50 rumeenlast.
„Siia tulnud brigaadid töötavad võrratult, oleme nende töökvaliteediga rahul. Muidugi, neil on tarvis uuel maal kohanemiseks aega, kuid see protsess käib piisavalt kähku. Ainult külmade saabumine paneb rumeenlasi täna muretsema,“ rääkis Puhkim.
Võõrtöölised tulevad siia kolmeks kuni neljaks kuuks ja elavad tehase territooriumil, spetsiaalselt neile kohandatud hostelis. Puhkim ei nimetanud ukrainlaste täpset palka, öeldes vaid, et see on vägagi konkurentsivõimeline.
Mitteametlikel andmetel saab Ukraina keevitaja Eestis 4-5 eurot tunnis.
Puhkimi sõnul on probleem selles, et värbamisagentuuride vahendusel ei leia häid brigaade. „On väga oluline, et brigaadi liikmed oleks töös üksteisega harjunud ning moodustaksid meeskonna,“ rääkis ta.
Seetõttu loodab BLRT juhtkond leida uued brigaadid Skandinaaviast. „Tahame korraldada Põhjamaades laiaulatusliku reklaamikampaania, et tuua piiri taha sõitnud töötajad kodumaale tagasi. Eesti ja Skandinaavia palgad on juba praktiliselt ühesugused,“ ütles Puhkim.
Artikli autor on
dv.ee ajakirjanik Olga Grigorjeva.
Seotud lood
Balti laevaremonditehase (BLRT) suuromanik
ja juht Fjodor Berman ütles, et kuigi investeeringuteks firmal täna raha jagub,
ei välista tulevikus aktsiate börsile toomist.
Kiire majandusarengu tõttu aina enam
kogenud töökäsi vajav Leedu loob Euroopa Liidu riikides infokeskused, et
julgustada kümneid tuhandeid leedukaid tagasi kodumaale tulema, kirjutas
Postimees.
Võimalik laenude kallinemine võib mõjutada
ka BLRT Grupi tegevust, samas ettevõte peab positiivseks seda, et BLRT Grupi
arengutsüklis said lähiajal tehtud käesoleva perioodi suuremad
investeeringud.
Tööstuskontsern BLRT Grupp avaldas oma poolaasta
tulemused 6. augustil, olles sellega kiirem paljudest Tallinna
börsifirmadest.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.