Keda kuulatakse Eestis pealt?

"Eestlased arvavad, et kõik, mida nad telerist vaatavad, toimub kusagil kaugel ja nendesse ei puutu. See pole nii, me oleme ka osa sellest maailmast," räägib varsti "lutikatõrjega" alustav osaühingu Innostorm omanik Heikki Voor-Voort.

Mees, kelle praeguseks põhitegevuseks on kadunud inimeste ja autode otsimine ja sugulastele-omanikele tagasitoimetamine, tegi hiljuti umbes 130 000kroonise väljamineku pealtkuulamisaparaate avastava seadme tarvis.

Mehe sõnul on tegemist tipptasemel vidinaga, kuigi ägedamate hind võib ka 600 000 kroonini ulatuda.

Tõuke ostu sooritamiseks andsid Soomes eradetektiivilitsentsi saanud Voor-Voortile pidevad telefonikõned, kus teenust küsiti.

"Ärimehed, riigiasutused, suured ehitusfirmad, pangad," loetleb ta huvitatuid, kuid jätab muu avameelsuse juures detailidesse laskumata - tegemist on siiski delikaatse teemaga.

"Trend on tekkinud lindistada. Niikaua, kui räägime, kuidas su naine elab, ei lindista sind keegi. Aga kohe, kui jutt rahaasjadele läheb, on raudpolt," lisab Voor-Voort. Teenuse vastu on tema sõnul hakatud huvi tundma viimase kolme aasta jooksul ehk ajal, mille sisse mahuvad nii pronkssõduri teisaldamine kui ka maadevahetusskandaal.

Samas pole tegemist teab mis odava asjaga. Kui Voor-Voort hakkab teenuse eest küsima umbes 60 krooni ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta ehk umbes poole sellest, mida plaatija tänapäeval teenib, siis juba pikemat aega pealtkuulamisprobleemide lahendamisega tegeleva Markus Vip Security tariif on 120-250 krooni ruutmeetri kohta. Käibemaks loomulikult otsa.

Nii teenib klientide olemasolul seadme soetamismaksumuse kiirelt tasa ning mõnusa kasumi otsagi.

"Me kasutame väga paljusid spetsiaalseid seadmeid ja arvutiprogramme. Samuti kasutame spetsiaalset taktikat, töökogemust ja loogikat," märgib Markus Vip Security juht Sergei Kustov, kes kinnitab, et viimase aasta jooksul on teenust rohkem küsitud.

Kuigi ettevõtjad ise pole asjast varmad rääkima ning nii mõndagi ajab pealtkuulamisseadmete avastamise teema naerma, on ka neid, kes teenust kasutavad.

"On tehtud sellist tõrjet küll. See on standardne ettevõtmine," märgib Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Pikalt pangajuht asjast mõistagi rääkida ei taha, kuid kinnitab "lutikatõrje" vajalikkust delikaatsete kliendiandmete ja pangasaladuste käsitlemisega.

Veel on nõus Raasuke rääkima, et kontoriruumid vaadatakse üle regulaarselt, kuid mis ajavahemikul ning kas teenus ostetakse sisse või on pangal endal avastamiseks vajalikud masinad, ta ei ütle.

Autor: Gert D. Hankewitz