Tartu Ülikool: konflikti tõi seaduse erinev tõlgendamine

„Pole vist mõtet rääkida sellisest elementaarsest asjast, et kõrgharidust tuleb müüa vastavalt selle väärtusele,“ ütles Klaas. Seaduses ning üliõpilastega sõlmitud lepingutes on kirjas, et ühelt kursuselt teisele minnes ei tõuse õppemaks üle 10%. Samas ei ütle seadus midagi selle kohta, millise õppemaksu tohib kehtestada tulevastele tudengitele.

Klaas ütles, et üliõpilaste hinnangul tohib praeguste esmakursuslaste ja tuleva aasta esmakursuslaste õppemaks erineda vaid 10%. „See tuleb seaduse erinevast tõlgendamisest,“ kommenteeris Klaas.

„Üliõpilaskoha baasmaksumus tõuseb tuleval aastal 30%, mis teeb tasa inflatsiooni tekitatud hinnatõusu,“ ütles Klaas ja tõdes, et Eestis pole veel harjutud sellega, et hea hariduse eest tuleb ka vastavalt maksta.

Samas on Tartu Ülikoolis vähe erialasid, kus tasulise koha õppemaks ületab riikliku koha finantseerimist. Klaasi sõnul võetakse näiteks õigusteadust tudeeriva noore käest rohkem raha kui on riikliku koolitustellimuse hind, majanduserialadel maksavad aga tasulised õppurid ja riik koha eest enam-vähem võrdselt.

Riiklike kohtade arvelt subsideerib Tartu Ülikool loodusteaduse erialade tasulisi tudengeid, sest need erialad on rasked ning väljalangevus suur.