Ülikool: hinnahüpe mõjutab tulevasi tudengeid

"Tallinna Ülikooli senat otsustas juba oktoobris-novembris kehtestada uued õppemaksud neile, kes tuleval aastal ülikooli astuvad," selgitas Mattisen. Seda tehti nii varakult, et oleks piisavalt aega tulevasi tudengeid informeerida ja noortel omakorda oma vanemaid rahakoti kergendamiseks ette valmistada.

Tulevaste esmakursuslaste õppemaksud on praegustest õppemaksudest suuremad erineva protsendi võrra. Keskmiselt kallineb bakalaureuseõpe Tallinna Ülikoolis 15% ja magistriõpe 10%.

Õppemaksu tõus on tingitud inflatsioonist, riikliku koolitustellimuse rahastamise suurenemisest 30% võrra ja ülikooli, haridusministeeriumi ning ametühingu kolmepoolsest kokkuleppest tõsta õppejõudude miinimumpalka. Professori miinimumpalk tõuseb näiteks tuleval aastal 14 000 kroonilt 20 000 kroonile.

"Riikliku koolitustellimuse finantseerimine suureneb tuleval aastal 30% võrra, mis tähendab, et tuleks suurendada ka tasulistel kohtadel õppivate tudengite panust," ütles Mattisen.

Loodusteaduse erialadel suureneb esmakursuslaste õppemaks praeguste esmakursuslaste omaga võrreldes 20%. Samas on just loodusteaduse erialad need, mida Tallinna Ülikool finantseerib pisut riikliku koolitustellimuse arvelt ning laborikohtade ja muu vajaliku soetamine maksab kõrgkoolile tunduvalt rohkem, kui tasulisel tudengil tuleb välja käia õppekoha eest.

"Võtame loodusteaduse tasulisi tudengeid kui varumeeste pinki," rääkis Mattisen, "et riiklikku koolitustellimust täita." Loodusteaduse erialadel on tasulisi kohti 5% tudengite üldarvust.

Kogu Tallinna Ülikooli peale on tasuliste õppekohtade osakaal aga 60%, samas ulatub maksuliste osakaal sotsiaal- ja humanitaaraladel kuni 75%ni.

"Me ei saa omale lubada pidevaid süüdistusi tasulise õppe subsideerimisest riigieelarveliste kohtade arvelt," põhjendas Mattisen õppemaksu tõstmist. "Hinnatõus oleks pidanud toimuma juba ammu ja sõltuma ümbritseva keskkonna mõjust, näiteks tarbijahinnaindeksist."